Vegetariaanlik prolelôuna

Teisipäeva hommikul said purki täisteraspagetid keedetud lillkapsa, porgandi ja eelmise nädala kitsejuustu ning ürdijäänustega. Maitsestasin vahemere maitseainetesegu ja oliivôliga, ôliga ma enamasti ei koonerda.

Lisaksin siinkohal vahemärkusena, et ma ei ole otseselt taimetoitlane. Eilegi vitsutasin verivorste. Liha söön siiski üsna harva, on kuidagi nii kujunenud: Töekspidamised, maitsed, valik poodides, rahakott. Hea liha on ju siiski päris kallis.

jaiks, taldrikul märksa kenamana väljanägeva toidupildi kogemata kustutasin.

Riisikuulid / peaaegu sushi

Äkki peaks alustama asjassepuutumatust tôigast, et nägin täna unes küpsisetorti ! 

Asjassepuutumatult olen mönda aega jälle elanud oma "aasia vaibis". Seekord siis nii, et kapis on mul ootamas miso(supi)pasta, mille kavatsen realiseerida koos värskekapsa, tofu, lillkapsa, vb maguskartuli ja vb täisterapasta (mis asendaks sobanuudleid?) v riisinuudlitega(ma ei tea, mis meeltesegaduses need ostsin), tagatipuks kuivatatud laimilehed. See tuleks selline mönus veidi eestipäranegi misosupike. Seni olen koju jöudnud nii hilja, et ei ole kaugemale jôudnud riisipallidest.

Löuna:
1 riisipall
keedetud lillkapsas
üritega tofu
1 värske porgand
natuke värsket kapsast
sibul, till, peterselli vist pole
seemnesegu

Eile vorpisin neid öige mitu valmis, möni osa riisist oli liialt palju riisiäädikat saanud, mistöttu ma ei rutta neid palle just suurima isuga manustama.

Endaarust kôige normima ôpetuse sushiriisi valmistamiseks sain siit blogist. 

Palle tegin selle nami-nami retsepti järgi, millest jätsin ära wasabi ja lôhe, sest arvasin, et noh miks ikka niisama toidukörvale riisi süüa kui vöib teda süüa selliste pallikestena. Pealegi ei viitsinud ma lôhe osta. 

olin kimbatuses, mida öhtuks teha:
kaupsis oli parajasti löhe allahidlus.
tuleb tôdeda, et riisi-löhe kooslus on maru nämma :-)

Riisikeetmine läks ikka väga pikale, aga möned asjad kôrvataha peaks ikka jätma:

1) Loputada riis tôesti väga puhtaks (mul miskit sôela ei ole, sestap mul see pesemine läks ka vaevalisemalt), nii, et vesi kastrulis jääb selgeks, muidu on teda hiljem kaaneall hautada ebamugav ja riis jääb "limaseks".

2) Pärast mingile alusele jahtuma pannes oleks väga soovitatav mingisugune poorne/puust alus, mis üleliigse niiskuse ära vötaks.

3) Kiirustada ei tasu nende protsessidega (ma alustasin kusagil natuke pärast kella 21 ja hakkasin vahepeal tukkuma jääma, sest väsimus nendest 6h unesettidest ikka vajutas silmalaud raskeks, ja "kuivama/jahtuma" panin ta pärast kl 22)

4) äädika maitsestamine, oeh. see on ka üks pöhjus, miks ma küpsetisi väga teha ei taha...

Kerge korralagedus on okei / hubane

panin kirja, mida löunaks teha

läätsesid ei viitsinud leotada, tatar kah hää. seemneid söin ka

Asendades turbokaid...

Pinterestis surfates sattusin vaimustusse bibimbapi ja "Buddha bowl"`i esteetikast ja filosoofiast. Need ei ole ofc sünonüümsed.  Esimene neist on korea rahvapärane toit, mis sisaldab igasugu aasia köögile tavalisi komponente, sageli ka näiteks jääke eelmisestest toidukordadest. See teine asi on lääne leiutis teadlikult toituvale inimesele/taimetoitlasele/veganile (tibakene aasia köögist ehk inspireeritud?). Pöhiline buddha bowli juures on, et ühes kausis oleks esindatud kôik päevaks vajalikud toitained ja et kausitäis näeks aperatiivne välja. Erinevad komponendid vöiksid olla jaotatud nagu buddha/dharma kaheksakodaraline ratas, iga kodara vahel eri värvi/tekstuuri nämps.

Eile ja täna siis taolist esteetikat ka arendasin omale tööle lôunaks kaasa. Tuleb tôdeda, et hommikuti on päris nauditav "kokata" ja oma toitu valmis sättida - tekib intiimsem suhe sellega, mida omale suhu paned, kokkuvôttes on see ju ka osake seedimisest. 

Millegipärast see pic tôrgub ôiget pidi minemast !!!! :-/

Selle eilse bowli sisuks oli:

- punane riis kôige all
- kergelt keevat vett kraesse saanud brokkoli
- spinatilehed
- kergelt ahjus kuuma saanud ja rosmariiniga maitsestatud bataat ja porgand

Ja palgapäeva puhul siis selline luksuslik bowl:

- pasta oliivôli ja küüslauguga
- kirsstomatid
- lôhe tükid
- kitsejuust
- mungaoa idandid
- roheline stuff: petersell, sibul, till

Nostalgia jms

Uff. Jöudsin nii hilja kodu, et veidi nôme kohe. Aga ilus oli vaadata, kuidas linn on vaikselt erivärviliste tulukeste ja muude totrustega kaunistatud. Kuna mu sugulased elasid kunagi/mu kauges lapsepôlves Teguri tänaval, siis sealt möödudes ma lausa ujusin ja uimerdasin mönusas nostalgilisuses... oehhh. 

Panin siis kojujôudes terve päev sittaks kummitanud Babymetali mängima ning järelejäänud porgandid ja bataadikese ahju. Sedapuhku maitsestasin rosmariiniga. Nii palju parem tuli! 

Aga tolle maguskartuliga on vist umbes sama lugu nagu tavalise kartuliga - see on nii toitev, et kohe mitte ei taha kell 21 öhtust söönuna juba tunni aja pärast magama sättida. Mul tuleb joogijanu esiteks ja teiseks niipalju energiat, et ei tea, mida sellega ära teha, samas kui möte ja silmad on väsinud. Vihkan sellist olukorda ja katsun edaspidi hilisöhtust kartuli ja maguskartuli söömist vältida. Jäts vöi mingi jogurt läinuks suurepäraselt... 

Ps. kuna katsun kiirnuudlid oma menüüst elimineerida (selle tervisevôistluse raames, aga miks ka mitte muidu), aga mulle ikka see instant ramen kraam läheb korda, siis järgmise nädala eesmärk on ise teha. Näiteks. See tundus ka tore idee.

ah see pruun asi on leib, mis ka ahjus käis. "Padjaks" spinat piserdatud sidrunimahlaga

Mis läheks jöululauale seekord...

• Lambaliha karri ( näiteks , a nägin veel ühes ajakirjas ("oma maitse"? hääd retsepti)
• Praekapsad
• Hapukurgid
• Värsked mingid salatid (rukkola-tomati vms kombo vb)
• Falafelid (näiteks)
• Ahju porgand-bataat-porgand-kaalikas-kartul (oma retsept)
• Piparkoogid
• Mandariinid ja ôunad
• Mingisugune hea kook (lihtsaim oleks mingi brownieplaat) 

môni jôulukaunistus ka väljas...

Maguskartul on mega

Läinudnädala huvitavam gastronoomiline katsetus kätkes endas sellist viimasel ajal palju haipi saanud juurvilja nagu bataat ehk maguskartul. 

Panin maguskartulilaastud koos porgandi ja praekapsaga ahju. Maitsestasin koriandri ja soolaga. Tasub olla koriandriga ettevaatlik, mönele inimesele maitseb see nagu seep. Teaduslikult tôestatud. Minule mitte, aga tundsin siiski, et seda mönusalt peale raputada ei saa, saab liialt. 

Serveerisin aurutatud läätsedega. Megahea! 

Mulle kui juurviljade söbrale maitseb maguskartul hästi. Mulle kui praktikule ja laisikule meeldib ta ka, sest tema koorimisega ei tule jännata niipalju kui mu ühe teise vana armastuse kaalikaga. 

enne

pärast

Yah

lunch @ wrk. värske kapsas läks käiku, aga juust ununes, ketsup oli ka kaasas.

#tervisevärk

Ma jätkuvalt ei üllata eriliste zedöövritega. Lihtsus on peamine.

Lôunaks tööjuures on olnud säänsed vôikud.  Koosnevad nad teraleivast, hummusest ja tomatist. Tuleb tôdeda, et päris toitvad ampsud. Kui kell hakkab palju saama, on mul kohe kaasas kaks porgandit. "Miks ainul kaks?" Jöuan enamasti kiruda kui nad otsa saavad.

Samas ei hoia ma siiski kokku ka suhkru ja magusa pealt. Suurim magusaisu ründab hommikuti. Alistun meelsasti kohvi saatel.




Kuna nähtus koodnimega "kuulôpp" hakkab ligi hiilima ning kiirnuudlid on sel kuul a big no no, siis plaanide kohaselt läheb homme käiku homemade  brokkoli mac n cheese. Kolm komponenti selles ongi. (Vb lisan kapsast ka natuke? Ja vötan kaasa suure ketsupipotsku)

Täna kodus valmistasin olemasolevatest jääkidest taaskord sellise panniroa.

Kastrulisse ja keema täisterapasta, millele hiljem lisandus brokkoli. Seda viimast igaks juhuks päris läbi ei keeda - Vitamiinid ja mineraalid.

Miskite uskumuste kohaselt ("nad seal Indias") annab toit panust just sellesse organisse, mida see toit ise välimuselt meenutab. Brokkoli meenutab äkki neerusid, oma kobrulisuses? Ja pisut aju ka. Rohelist värvi road andvat siis rohelisele tsakrale aka südametsakrale erksust juurde ja midagi head oli veel, mida siinkohal enam ei mäleta. Ju pole piisavalt oluline.

"Kastmesse" läks:

• suur sibul
• seened (0,5 sinisest shampinjonikarbist)
• möned trääpsud värsket kapsast
• herned 
• maitseained: karri, kurkum, cayenne pipar, sool
• oliiviöli 

Sibul ja värske kapsas pannil jätavad mulje nagu toitu oleks palju. Ja huvitaval kombel saabki köht isegi liiga ruttu täis sellest.

Peale joon liivateed. Tahaks midagi magusat. Aga mida pole seda pole. Külmutatud mustsöstraid on.

Ps. Mu 2014. a lemmikavastus oli kaalikas ! Ahjukaalikas - oi kui hea ! 

2012-13 a avastus vist oli suvikörvits ? Littisin neid ikka igale poole. 

Ja tadaa 2015 lemmikavastus on värske kapsas. Ja brokkoli. Ja asparaagus/spargelkapsas. Ja karri (mida ma alates pöhikooliajast peljanud olen).