Uff. Jöudsin nii hilja kodu, et veidi nôme kohe. Aga ilus oli vaadata, kuidas linn on vaikselt erivärviliste tulukeste ja muude totrustega kaunistatud. Kuna mu sugulased elasid kunagi/mu kauges lapsepôlves Teguri tänaval, siis sealt möödudes ma lausa ujusin ja uimerdasin mönusas nostalgilisuses... oehhh.
Panin siis kojujôudes terve päev sittaks kummitanud Babymetali mängima ning järelejäänud porgandid ja bataadikese ahju. Sedapuhku maitsestasin rosmariiniga. Nii palju parem tuli!
Aga tolle maguskartuliga on vist umbes sama lugu nagu tavalise kartuliga - see on nii toitev, et kohe mitte ei taha kell 21 öhtust söönuna juba tunni aja pärast magama sättida. Mul tuleb joogijanu esiteks ja teiseks niipalju energiat, et ei tea, mida sellega ära teha, samas kui möte ja silmad on väsinud. Vihkan sellist olukorda ja katsun edaspidi hilisöhtust kartuli ja maguskartuli söömist vältida. Jäts vöi mingi jogurt läinuks suurepäraselt...
Ps. kuna katsun kiirnuudlid oma menüüst elimineerida (selle tervisevôistluse raames, aga miks ka mitte muidu), aga mulle ikka see instant ramen kraam läheb korda, siis järgmise nädala eesmärk on ise teha. Näiteks. See tundus ka tore idee.
 |
| ah see pruun asi on leib, mis ka ahjus käis. "Padjaks" spinat piserdatud sidrunimahlaga |
No comments:
Post a Comment