| lunch @ wrk. värske kapsas läks käiku, aga juust ununes, ketsup oli ka kaasas. |
Friday, December 4, 2015
Wednesday, December 2, 2015
#tervisevärk
Ma jätkuvalt ei üllata eriliste zedöövritega. Lihtsus on peamine.
Lôunaks tööjuures on olnud säänsed vôikud. Koosnevad nad teraleivast, hummusest ja tomatist. Tuleb tôdeda, et päris toitvad ampsud. Kui kell hakkab palju saama, on mul kohe kaasas kaks porgandit. "Miks ainul kaks?" Jöuan enamasti kiruda kui nad otsa saavad.
Samas ei hoia ma siiski kokku ka suhkru ja magusa pealt. Suurim magusaisu ründab hommikuti. Alistun meelsasti kohvi saatel.

Kuna nähtus koodnimega "kuulôpp" hakkab ligi hiilima ning kiirnuudlid on sel kuul a big no no, siis plaanide kohaselt läheb homme käiku homemade brokkoli mac n cheese. Kolm komponenti selles ongi. (Vb lisan kapsast ka natuke? Ja vötan kaasa suure ketsupipotsku)
Täna kodus valmistasin olemasolevatest jääkidest taaskord sellise panniroa.
"Kastmesse" läks:
Lôunaks tööjuures on olnud säänsed vôikud. Koosnevad nad teraleivast, hummusest ja tomatist. Tuleb tôdeda, et päris toitvad ampsud. Kui kell hakkab palju saama, on mul kohe kaasas kaks porgandit. "Miks ainul kaks?" Jöuan enamasti kiruda kui nad otsa saavad.
Samas ei hoia ma siiski kokku ka suhkru ja magusa pealt. Suurim magusaisu ründab hommikuti. Alistun meelsasti kohvi saatel.

Kuna nähtus koodnimega "kuulôpp" hakkab ligi hiilima ning kiirnuudlid on sel kuul a big no no, siis plaanide kohaselt läheb homme käiku homemade brokkoli mac n cheese. Kolm komponenti selles ongi. (Vb lisan kapsast ka natuke? Ja vötan kaasa suure ketsupipotsku)
Täna kodus valmistasin olemasolevatest jääkidest taaskord sellise panniroa.
Kastrulisse ja keema täisterapasta, millele hiljem lisandus brokkoli. Seda viimast igaks juhuks päris läbi ei keeda - Vitamiinid ja mineraalid.
Miskite uskumuste kohaselt ("nad seal Indias") annab toit panust just sellesse organisse, mida see toit ise välimuselt meenutab. Brokkoli meenutab äkki neerusid, oma kobrulisuses? Ja pisut aju ka. Rohelist värvi road andvat siis rohelisele tsakrale aka südametsakrale erksust juurde ja midagi head oli veel, mida siinkohal enam ei mäleta. Ju pole piisavalt oluline.
Miskite uskumuste kohaselt ("nad seal Indias") annab toit panust just sellesse organisse, mida see toit ise välimuselt meenutab. Brokkoli meenutab äkki neerusid, oma kobrulisuses? Ja pisut aju ka. Rohelist värvi road andvat siis rohelisele tsakrale aka südametsakrale erksust juurde ja midagi head oli veel, mida siinkohal enam ei mäleta. Ju pole piisavalt oluline.
"Kastmesse" läks:
- suur sibul
- seened (0,5 sinisest shampinjonikarbist)
- möned trääpsud värsket kapsast
- herned
- maitseained: karri, kurkum, cayenne pipar, sool
- oliiviöli
Sibul ja värske kapsas pannil jätavad mulje nagu toitu oleks palju. Ja huvitaval kombel saabki köht isegi liiga ruttu täis sellest.
Peale joon liivateed. Tahaks midagi magusat. Aga mida pole seda pole. Külmutatud mustsöstraid on.
Ps. Mu 2014. a lemmikavastus oli kaalikas ! Ahjukaalikas - oi kui hea !
2012-13 a avastus vist oli suvikörvits ? Littisin neid ikka igale poole.
Ja tadaa 2015 lemmikavastus on värske kapsas. Ja brokkoli. Ja asparaagus/spargelkapsas. Ja karri (mida ma alates pöhikooliajast peljanud olen).
Monday, November 30, 2015
Tatrapuder minu moodi
Selle tatrapudru ajalugu on selline et... külla/ööseks tuli minujaoks üsna ootamatult üks lahe naisdj, kes fännab South Parki ja tegeleb eem hip-hop tantsimisega ja kes räägib naljakalt ent entusiastlikult eesti keelt, rahvuselt venelane. Kuid siiski eestlane.
Mul oli talle pakkuda ainult oma "kiireid" lemmikuid Konsumi sügavkülmikust: Paneeritud brokkolit ja paneeritud krabijalgu. (Ühed lemmikud on ka Muumi kalapulgad, aga nad on ikka liialt kallid...)
Natuke oli külmikus ka kookospiima ja millegipärast ube. Ja ainult tatar.
Aga inimestel kôhud tühjad ometi.
Okei, tegin siis tatraputru.
Paneeritud pallikesed ahju ja valmis.
Külaline oli üllatnunud: ta ei osta kunagi paneeritud asju, vaid ostab ainult saiapuru ja kütab ise paneeringu valmis. Milline pühendumus, arvan ma. Milline (veider) idee, arvas arvatavasti tema...
Tatraputru tegin nagu tatraputru ikka tehakse, aga lisasin viimases keemise staadiumis kookospiima (see oli allahindlusega, siis peab ju ostma!), ube ja miskit idamaist maitseainete segu (milles enamus on karri-kurkumi-punase pipra vms kooslus). Päris nämma kraam tuli. Külaline kiitis taevani. Jee :-)
Teen seda "putru" jätkuvalt ja tegin ka eelmisel nädalal "tervisekuu" raames aye.
Kunagi tuleb ka pilt.
Lihtne toit, mille kohta vöib öelda tervislik
Novembri lôpus, kui poelettidele ilmus massiliselt praekapsapurke, tekkis ka minul automaatselt praekapsa isu. Lähen selliste asjadega kergelt liistule. Praekapsamaaniast ja kodulähedal asuva Maxima konserviriiulil pakutavast toodangust inspireerituna on siin nüüd üks lihtne ja maitsev retsept:
Praekapsa-läätse salat
(Salat on selle kohta palju öeldud. Intelligentset nime toidule veel mötlen.)
Vaja läheb:
1) Konservläätsed
2) Praekapsas (soovitavalt Salvest)
3) Maitseained
Valmistamine:
Soovitavalt kollasele taldrikule vala konservist 1/4 läätsesid. Vastavalt soovile lisa külma/toatemeratuuril praekapsast. Sega. Kui sul juhtub mingisuguseid maitseaineid olema, näiteks igat sorti pipraid, siis lisa aga kombosse. Esmakordsel tegemisel siiski ei soovita maitsestada vaid mekkida mahedate läätsede ja hapuka kapsa hörku kooslust.
Kööginurk valla jälle...
Homme on juba 1. detsember ja meil töömesilastel on käimas miski selline asi nagu tervisekuu vöi midagi taolist... kes könnib, kes jookseb, kes ujub, kes toitub megatervislikult. Tervislikem tiim vôidab. Auhind teadmata. Punktiarvestus - ära päri! Kuna jooksjana pole minust suuremat asja, siis panen siia üles möned oma isiklikud retseptid, mis peaksid suhteliselt tervislikud (ja lihtsad!) olema.
Näiteks täna jukerdasin järjekordse lihavaba pastaroaga. Milles seisneb tervislikkus? Arvan, et suures koguses vürtsides, milleks on peaasjalikult pipar, kurkum ja karri. Pidavat olema antiseptilised. Guugeldage ise. Legit viidetega kohta netist leida pole vöimalik, sest teadmine asub ilmselt inimeste seljaajudes ja kollektiivses teadvuses. Eriti Indias elavate inimeste...
Kollaste-oranzide-punakate toitude manustamine pidavat ka vastavat värvi tsakrat toitma. Praegusel ajal, kus kôik on hall ja hämar, kulub erksam värvilaik/maitsepahvak ära küll. Ehk siis üldiselt öelduna peaks seda värvi toidud energiat/vunki/soojust/päikselisust juurde andma ja igati toniseeriva möjuga olema.
Ayurveda seisukohalt on kootud ja mörudad maitsed need, mida suurema kappha osakaaluga inimesed (enamus eestlastest arvatavasti), rohkem sööma peaks, et end balansis hoida. Soojad/tulised toidud hoiavad ära ka liigse limaerituse aka nohud ja külmad kuid higistavad jäsemed jms, hoiavad seedetule veiklemas, annavad sooja.
Kogus kahele v ühele suure söömaga inimesele:
Vaja läheb:
200g pastat (nt lipsud)
2-3 porgandit
1/4 konservube v herneid
1 suur sibul
1 küüs küüslauku
0,5 sinisest karbist shampinjone
värsket kapsast tunde järgi
ôli (nt oliivi)
kohvikoort v kookospiima
maitseained: vaba voli, ma panin kokku pitsamaitseaine, karri, kurkumi ja cayenne`i pipra, sool muidugi ka, mul on see roosa ja kallis himaalaja sool.
valmistamine:
1) löigu seened, porgand ja sibul.
2) pane vesi potis keema
3) seened, porgand, sibul pannile
4) maitsesta, lisa küüslauk
5) pane pasta keevasse vette
6) lisa pannil olevale värsket kapsast ja ube
7) lisa kohvikoort v kookospiima
8) vahepeal sega kah ikka
kui pasta on valmis, peaks ka pannil olev pläust valma olema. serveeri, kuidas soovid :-)
Tuesday, September 15, 2015
Sunday, September 13, 2015
Aastaaegade vaheldumine.... sügis platsis
Sügis käes, sügis käes, lehti muudkui langeb... mhmm. Kulda ja karda, safiiri ja karamelli lendleb ja lebab tänavatel lademetes ja on kohati keskpäevastes ilmadeski. Löunatame vôimalusel jätkuvalt ôues ja we`re lovin` it :)
Rôdul on ka olukord muutunud. Lahkunud on nii mônigi taim ja asemele ilmunud kanarbik. Môttes oli veel üks suur kollane vôi lilla lillepuhmas (mis selle nimi nüüd ongi?) soetada, kuid vaadates oma rôdu, tundub selline minimalism mônus ja viisakas.
Ma ei tea täpselt, mis selle vallandas (vôib-olla see, et môtlesin, aga ei öelnud, soovitada sôbrale filmi Only lovers left alive, kus on mônus kohavaib, jäädes seega hinge kripeldama), aga kohati on igatsus sooja värvilise ja idamaise dekoori järgi, seekord pigem jäädes Maroko peale pidama. Kindlasti oleks tarvis pikkadeks videvikeks ja pimedateks öödeks ühte vôi mitut idamaist laternat.
![]() |
| prantsuse rôdu |
![]() |
| ja rôdu |
Subscribe to:
Posts (Atom)




