Mis värvi on elutuba? Kes seda teab?

Seinad saavad helehalliks/tumevalgeks? Või hoopis siniseks?

Elukaaslane soovis helesiniseid seinu aga kui maaler pakub omaltpoolt halli, siis vist jään selle juurde, sest mine tea - ise valides tuleb jälle äkki liiga tume värv. Nii nagu köögiga sai. 

Update: Elutuba sai ühe päevaga valmis! Nagu naksti. Jääb minul ainult õhtupimeduses koju hiilida ja ahhetada. Aga lambivalgel ei saa ehk kõige paremat sotti... Hetkel tundub päris äge. Kuigi sisikond sisiseb, et äkki oleks ikka pidanud valge. Ajatu scandi värv ja nii. See on peaaegu valge, ühman sisikonnale. 

Nii lae kui seinavärv siis härra maalri poolt, kuna ma ei olnud kindel, kas meie järelejäänud laevärvist piisanuks. Ma ei tea, kas 250 eur on ülemakstud või ei. Kui on, siis edu talle ja teadmiseks meile, et kauplema peab alati. Usun, et seinavärvimiseks vast oleks kulunud a la 60 eur ja lae+aknapõskede jaoks 50 eur, nii et tublit palka sai mees.

Ostsime vahepeal ära diivani. (Sest allahindlused - ja kuna olin oma ideejuppi verbaalselt juba emale maininud, polnud enam tagasiteed) Meieni jõuab ta (diivan - toim.) alles jaanuaris, sest diivaniehitajad tahavad ka vahepeal puhata. Seda ei öeldud meile muidugist enne kui tehing teoks hakkas saama. Ei ole ka päris kindel, et selline kattetekstiil mu isiklik lemmik on - tumedam ja siledam oleks igas mõttes parem (oehhh igatsen oma vana Veeriku divantsikut), aga kui minu tahte järgi seinad helehalliks otsustatud, siis diivani värv tema tahte järgi. Aaaaa men! Remont sai teoks.

Täna vist äi jaksa enam raamatuid sorteerida, kuid homme pärastlõunahämarikus saad sellega meditatiivselt tegeleda ning ajast aj arust olevad raamatud ning muud vidinad likvideeritud ja revideeritud, kõbusam kraam ehk Farenheiti.Vot.

Ahjaa. Kuna sinine on teemas (helesinistele seintele ütlesin ei, aga trööstisin elukaaslast, et muud elemendid võivad siis ehk sinised saada), siis sofake saigi sinine. Tahaks lillakate toonidega veidi sügavust lisada ning sekka mõni soojem toon. Lillaka, kollase, oranzi ja valge ja mustaga midagi. Mu peas on asjad enamvähem valmis, aga mine tea, kuidas tegelikult sobib. 

Nõndaks.

Kohvilauake midagi sellist. 

Aknalauale v kuhugi küünlaid. (mitte päris sellised aga sarnased, lillaga)

Suur küsimärk on kummut. Samuti sooviks klaverit hehe. Tulemas on must reede, sel puhul vaatan kindlasti Tõmme poodi. Seal need viini toolid olid äksad. Aga ehk leiab ka pasliku kummuti või muudki. Midagi, millel oleks elu sees. 

Viimasel ajal olen palju sattunud (minumeelest!) ebaõnnestunud skandinaavialiku sisustusega kodude otsa. Näiteks kinnisvaraportaalides surfates. Palju moesolevaid esemeid on kokku ladustatud ning see jätab elutu ja odava mulje. Kõik on valge ja hall ja mdf plaadist. Näiteks Sõbrantsi kodu Karlovas ongi odavalt sisustatud - aga mis seal on - elu ja hingamist ja kõik on omal otstarbekal kohal. Muidugi täispuit ja kasutatud/vintage mööbli puhul ei saa väga mööda panna. Küll aga skandi puhul. 

Võib-olla on asi ka minu kiires tüdimises kiiretest trendidest. Uus trend on ju see nö japandi - natuke soojematoonilisem ja rohkem puitu sisaldav minimalism. 

Pastelne koloriit. On külma, on sooja tooni

Oioioi aiaiai, mis siis meie köögist sai

Nagu piltidelt näha, panime ajutiselt vana mööbli tagasi. Egas midagi, näeb välja nagu varem, ainult sinkjashalli seinavärvi taustal. Ning meie kauni põranda, millega mina ise v rahul olen. 

Tegeleme raha kogumisega. Aga kui tahta kiiresti saada, peab jälle laentsi võtma. Kas me tahame laentsi võtta? Mitte eriti. 

Siis oleks veel köögilauda tarvis. Praeguse olukorraga ta nagu ei mahugi hästi ära. Köök ei tohiks olla eriline ladula, milleks ta praegu kipub. Sinine garaaziriiul on küll efektne ja puha, aga võtab kolepalju ruumi - laua jaoks nagu ei jäägi ruumi. 

Köögimööblit tellides tuleb kindlasti ka ülemised kapid seinapeale seada. Siis saab riiuli sisu sinna panna. Meil ei ole tegelikult ka palju asju, ega palju ruumi vaja. 

Ja siis see üksik köögimööbli osake veel, mis praegu kohvilauana kasutusel, ja mille sisemuses asub prügikast.

Lauavariante on mitu. Mitmete sisustusblogide näitel ja feng sui pehmena hoidmise nimel oleks isiklik soov ümmargune lauake. Praeguse köögi seisundi najal paistab, et pigem sobib midagi väikest ja kandilist.

Tänasel vihmasel päevaksesel lähme Decorasse ja K Rautasse müttama. Õigete suurustega voolikuid on vaja. Teinekord viitsimise korral kirjutan köögivalamust pikemalt - noh, viskasime vanad osad ära, tellisime osta.eest kellegi kasutatud kuid vajalike jubinatega valamu, nüüd on ikkagi vaja ühte äravoolutoru juurde ning kuna kraani torud on ikkagi liiga lühikesed, siis ka neid. Äravoolutoru  pikenduse ostsime eile ära, aga kahjuks vale suurusega. No juhtub. Tihendeid ka tarvis. Vot. 

Lisaks on laelambi otsingud ikka veel käimas. 

Oktoobrilõpu vibez

Vihma muudkui kallab. Kolletamise päevaks oli kask lehtedest täitsa paljaks tuuldunud. Pilvealune ilm soodustab sissepoole elamist nii korteri osas kui ka oma kesta sees. Mõtlik. Elav tuli küünalde näol aitab kuidagi end jonksus hoida.

Tegelikult, vähehaaval olen hakkanud mõtlema uuele diivanile. Elutuba on muidu üsna tühi. Elu on koondunud akna alla. Mulle meeldib akna all. Aknavaade on oluline. Pidevalt näen inimesi, kelle koduaknad on ribarakdinate varjus, igaveses pimeduses. Ja nad on sellega rahul.

Mingi osa minust arvab, et kui kardinapuu ja kardinad elutoa akna ette panna, oleks äge, oleks hubane. Olen vaadanud erinevaid kardinaid, aga pole leidnud päris seda, mis kõnetaks. Teine osa minust on rahul praeguse aknaseisundiga. Kardinad koguvad tolmu, ja see on viimane, mida oma koju soovida.

pmts 70 eur eest pistikuid (je veel üht-teist)

Käisime täna ostmas põrandaliiste ja pistikuid, sekka veel paari tarvilikku elementi. Ja mingisugust jublakat, mis ühtesid voolikuid kinni hoiab. Antud ülesanne ületas igasuguse ettekavatsetud "lähme kohale ja vaatame" lihtsuse piiri. Poe sulgemiseni oli 15 minutit. Tunne oli veidike nagu "naabrist parem" saates, kus otsuseid tuleb langetada kiiresti ja võimalikult õigesti.

Alustagem algusest. Õuepüksid jalga ja minek.  Rosinale selgitada, et tema seekord kaasa ei tule.

Mis meenutab, kuidas eile möödusin ühest koeraga mammist ning kuulsin tema südamlikku manitsemist. Mammi, nähes mind mööda vuramas, hakkas koerale sõbralikult ja püüdlikult selgitama:"Ma rääkisin ju sulle enne, et ära kaugele mine, näe, võid ratta alla jääda" . .. Või et neil oli koeraga juba varem kokku lepitud ja läbiräägitud, okei. Teeme ka Rosinaga midagi taolist vahel. Aga viimati lollitasime sõnaga "ploom", mis ta täiesti pöördesse viis. Ploom! Sellise üllatunud häälega. Ploom!

Väljas oli äkitsi vihmaseks ja tuuliseks läinud. Jäin alguses äbardlikult maha, väsinud. Aga utsitamise peale tõstsin tempot ning leidsin peatselt ka ergonoomilise lahenduse hoidumaks üleliigsetest ja kiiretest sammudest. Bussipeatus. Pidin elukaaslast lausa kättpidi talutama, et ta "õigest kohast" üle sõidutee tuleks ning jumalapärast mitte paar liigset sammu teeks. 

"Are you manhandling me?" küsis mu kaaslane veid ehmunult sellise ratsionaalse logistika ja suunamise peale. Selgitasin olukorda."Man up" oleksin võinud vastata, kuid nämmutasin midagi, püüdes olukorra ebamugavusest tingitud zeste selgitada. Arukas on sellise ilmaga siiski 1 peatus bussiga sõita, eriti kui see läheb 2 minuti pärast. 

Lähima ehituspoe sisekliima on minul vanal ehhituspoodlejal selge. Kui kohta pisut sagedamini külastaks, saaks täpsemalt aru, kellest kassapidajad valjuhäälselt taga räägivad. Tundsin isegi veidi empaatiat. Üks teenindaja oli hämmeldunud, et keegi noor sugulane ei helistanud talle tagasi. MItte kunagi. Sest ta ei viitsinud. On jultumus. Pikem taustajutt, küsige, kui tahate klatsi kuulata. Mina siin olen siiski remondijutu peal väljas momendil. 

Enivei, mis kus asub, on mul üsna selge. Vastukaaluks, mis selge ei ole, on videocallid elukaaslasele. Püüdsin eelminekord helistades näidata mõnda toodet, et konsulteerida, kas see on õige või vajalik, aga panin kogemata valjuhääldi peale. 

Nüüdki oskasin meid limiteeritud aja jooksul õigetesse riiulivahedesse juhatada. Aga mida ma ei osanud. Valida pistikuid! Sest neid on nii palju! 

Okei. Nutikas: käppelt valisime oma teised errandid ära teha, ja naasesime siis keerulisema ülesande juurde tagasi - need neetud pistikupesad ja lüliti. Meil neid pistikuid tarvis 11. Mõnda pistikuraami neljalist, mõnda kahelist, mõnda ühelist, if u know what i mean. Beezid, hallid, valged, erinevad firmad. Jeesus! Milline on hea pistikufirma?? Pole eales selle üle juurelnud. Haarasime lähedalasuva vanema müügihärral nööbist, aga ta ei osanud meid kuigi palju edasi aidata. Minumeelest. Aga paistis, et mu armas elukaaslane sai innustatud.

Võtame valged! Meie esimene otsustav valik. Well.. jah. Ja noh, ühe firma omad peavad olema. pistikud ja nende ümbrised. Võtsin ühe kätte, näitasin - see on valge, võtame selle!

"See on liiga ovaalne, ja selliste ovaalsete relieefidega," teatas kaasa murelikult.

"Kus?"'

"Katsu!"

"Jummel on jah. Selliseid me ju ei taha"

Siililegi selge. Huvitaval kombel on meil mingisugused asjad, mida ei pea üksteisele selgitama, sarnane siseesteetika (va see et ta arvab et slim fit triiksärgid on okeid, ma ikka oversized fänn + veel mõned minor erimeelsused. nt et seisundiline musa ja modernism ei ole tema jaoks musa. pffff)

Üritasin seal veel üht ja teist katsuda, aga temal juba selge, et võtame need ABB omad ära, mis küll üsna kallid, aga nad ei ole vähemalt relieefidega (mis, nagu tuleb välja, meil elutoa omadel on! omg!). Firma nime olin kuulnud - sounds legit.

Nüüd jääb vaid loota, et oleme õige valiku teinud.

Uih, obstaakleid oli veel. Haaran hunnikust endaarvates ühe pistikuraami, aga see on hoopis riiuli vaheseinake, mille sealt lahti kangutasin. Oeh. Ja kus on neljased raamid, mida meil nimelt tarvis on?

Veidi tuhninud, vaatasime hinnasilte ning võtsime hinnasildi infot jälgides õiged. 

Hinnasildi info aga tekitas kerget hämmeldust pistikute endi osas. Allpool asetsevad olid ca 5 eur, ja ülemised ca 3 eur. Alumine on maandusega! Aga ülemine on ka! Aga alumine on ... isegi kood oli sama. Igaks juhuks krahmasime ülemiselt 3 eur korruselt 11 pistikut ja panime kassaleti poole ajama. 

Liistud jäidki ostmata. Aga ega sellise vihmase ilmaga poleks olnud neid ka väga meeldiv transportida. 

Siis viskasime elektrikuhärrale kõne peale, veidi kahtlane, et tal kohe aega nädalavahetusel tulla, ja off we went. 

Homme on mul keeruline päev. Laupäev. Suur soov on UIT raames mitu linna erinevates otstes asuvat taiest külastada. Ja jõuda ka K Rautasse ühte lampi vaatama/ostma, milles me jõudsime konsensusele, et see on ok. Also, Tõmbest tumesinine fusion värv - enne uue mööbli soetamist soodukaga katsetada vana mööbli värvimist tumesininseaga ja ehk on veidi värksem tunne enne kui uus mööbel paika saab (hopefuölly jõuluks) Samal ajal tuleb elektrik ca kl 15. Õhtul kell 21 on veel ka rattaretk öises Tartus. Ma tahaks näha, miuke on Kvissentali linnaosa! Ja tegelikult tahaks ka Tarantino uut filmi näha, mida just homme saaks, sest ülehomme kavatsen joogasse jõuda õigeaegselt, ja selleks on vaja mentaalselt ja kehaliselt valmistuda. Tahaks kõike jõuda. Eks uni selgitab vist välja, millised tegevused sõelale jäävad. Pluss, veidi murelikuks teeb, et ei ole saanud pangast silmaopi toetuse/laentsi vastust. See on teisipäeval. Jõle tobe, kui sellise finantsilise viperuse taha asi jääb. Aga vast ei jää! Esmaspäev on ka päev. 

Kes see laulab köögis? (täiendatud! + lambiotsing alaku!)

Miski spotify weekly vms. Tuli äkitselt midagi sellist: Päris energiline ja teistmoodi - siuke bänd nagu Lemon Demon ja lugu Touch down telephone vms. Kas see on sinu musa? küsin. Ei ole minu playlist, tõrjub tema. Minu oma ka mitte, ähman käega. Ja ta selgitab, et weekly soovitused vms, mille mina olevat oma musa-kuulamisega tema kasutaja alt "ära rikkunud". Nentigem siiski, et pigem "kõvasti parandanud" :)

Põrandapaneku viimane päev on täna. Aga alles siis, kui töölt saabun. Juba veidike kahetsen, et tänaseks tööpäeva sebisin (20.august!!!), et meie suvelõpu rahalagedast olukorrast välja tuua, sest... Sest.

Esiteks magasin tohutult sisse. Püüdsin meenutada, mida unes nägin. Nagu mingi märul toimus. Ja nüüd on tunne (kuigi see oli juba eile õhtul, aga lihtsalt ei jaksanud), et tahaks blogi kirjutada: seda siin, tavalist, ja spirituaalset. Palju on vahepeal juhtunud ja kirjutada. Aga. Pole jälle jõudnud. Kirjutades spirituaalne, vaatasin kella ja see on 09.09. Aligned, aight! 

TULEME TAGASI KODU JUURDE, ja köögipõranda. Tibusammudel asjad edenevad. Täna õhtupoolikul on viimane osa põrandat kleepida. (jah, vahepeal tuli igasugu asju vahele, mis neid protseduure aeglustasid) .  

Põrand ise siis LVT (Moduelo) Foorinist, kus on päris hea valik. Mitte-klikiga. Sellesse põrandapoodi minek oli ka meie autota tartlaste jaoks paras katsumus, sest  nädala sees on tööpäevad pikad ning see pood on üsna proletariaadivaenulikul ajal lahti, asudes üüratult kaugel: Sepaturust veel edasi, Olerexi kõrval. Küll aga saime siiski mu lühematel tööpäevadel kahel korral (või kolmel?) seal käidud ja asjalikku nõu ja lõpuks ka need vinüülplaadid saadud. Kokku läks ca 250 eurts meie põrand, ja lisaks põrandaliimi ca 3 l (3x9 eur miskidsendid). Mm, meie põrand on ca 9,5 ruutmeetrit.

Mõned näited Instagramist, milline see põrand välja peaks nägema, on siin ja siin (parem picc samast ühe rootslase põrandast siin). Viimane paistabki olevat identne meie omaga.
Meie peamine soov oli tegelikult, et see näeks välja nagu kivipõrand. Muud asjad hargnesid kompromisside nimel ja selle kompromissiga siis jäime rahule lõpuks. Kuigi päris kivipõranda muljet vist ei jäta.

Niisiis, LVT põrandaplaadid pluss stripid sinna vahele, viimased näevad välja nagu vuugivahed, aga on kleebitavad. Selgus, et strippide kleepimine on lihtsam kui plaatide eneste. Ja kõige keerulisem üldse on põrandaliimi kasutamine. Meile soovitati Linconas tavalist universaalset Kiilto põranda-seina-liimi.... meil on seda kätel, jalataldadel ja vanni põhjaski, lisaks köögipõranda, kus ta soovitatav asukoht. Liimi mahapaneku kohta on youtube`is oivaliselt palju videoid. Jaotasime põranda neljaks osaks. Liimisime ühel päeval kõigepealt ühe osa, siis teise, ja siis eile kolmanda (sest samal päeval läks pimedaks ja meil ei tulnud pähe ka lamp tuppa orgunnida, pluss me olime ka parajalt väsinud), ja tänaseks jääb viimane osa, kõige raskem. See, kus peab kõige rohkem plaate lõikama. Huhh, aga high five, saime lõikamise ka lõpuks täitsa käppa. 

Peaks pessu ja tööle lippama nüüd. Tehnilised küsimused palun commentsidesse, hehee!

Õhtu käes, põrand maas :) Loodetavasti see liim ikka hoiab kogu kupatust kenasti koos.
Nüüd on vaid ca 3 päeva oodata kuni võib furnituuri kööki viia.

tadaa!

Reipalt edasi: Põrandaliistud ilmselt tulevad umbes sellised. Neljapäeval vastav poodlemine päevakavas.

Kuna stripid aka fake vuugivahed valged (kind of), aknalaud, lagi ja liistud valged, tuleks prolly ka lamp valge soetada. Või siis must? Aga ikkagi kohtvalgusti, või nagu empsi sõbrants olevat öelnud - kunstisaalilambid, nendega saaks suunata valguse, kuhu aga tarvis, nt midagi sellist (enamus linke abc ehitusest, sest see meie majast 5 min jalgrattasõidu kaugusel ja seal on enamasti kõik! olemas). Ikeas on ka taolisi lampe.  Kas keegi oskaks veeeel midagi soovitada?

Iseenesest vahva idee supikonservist meisterdatud lamp, Ingo Maurer style, ent vaevalt see meie üsna süngetoonilisse kööki piisavalt valgust annab:

Kodu. August. Zen....

Praegune elamine. Siin on nii palju, mida vihata, nii palju, mida armastada. 5. korrus! Ränk trepiastmete jada, trepikoda ise pole ka suurem asi. Aga see vaade. See vaade, mis elutoa ja köögi aknast laiub, on super. Näeme Selverit, haha, ja katuseid-katuseid-katuseid, ja puid, ja taevast. Vahel hakkab mõni "uus" maja silma. Aknast näeb mäenõlvakut ja seda, kuidas nõlvakule erinevates stiilides ehitatud on. Mägisus ja kaljusus mulle hirmsasti meeldib. Seda tõdesin ka Edinburghis. Seal on tunne, et linn on rajatud lainelisele maapinnale. Kõrgendikud, ja madalamad kohad. Äkiline rohelus, keset linna, kui astud kivitrepist alla... 

Kui varem olen pigem põhjamaaliku ja pisut boho vahepealset sisekujundust kenaks pidanud, siis nüüd viimasel ajal olen aasia lummuses. Peened jooned, minilalism, vanem ja uuem puit, kivi, hiina tee, madalad istekohad ja lauad. Aiad!

Selline youtube`i kanal on ülimalt rahustav ja inspireeriv :)

Ei teagi nüüd täpselt, mida sealt välja tuua, vaatasin juba liiga palju videoid.

aga nt



Ja üks, mis mul juba lapsepõlves unistus: oma zen kohake siin päikese all, lopsaka looduse rüpes, aga samas mitte ka väga eemal tsivilisatsioonist, kus oleks mõnus terrass, aiake, klaver, ja mina ja mu elukaaslane rahulikult toimetamas, mõni koduloom ka... rahulikult toimetame, teeme näiteks kunsti, (sellest sain hiljem aru), kirjutaks midagi, naudiks elus olemist.
Midagi sarnast selle videoga:

Kunstnikud tunduvad olevat ühed õnnelikud inimesed. Muidugi on neil ka üks oluline omadus selle kõige juures - nad oskavad hinnata ilu enese ümber. Ja seda ka luua. 

Mul on sageli tunne, et olen looja. Loon midagi, millel ei paista küll nii suurt kaalu olevat, mida rahaliselt hinnataks või lausa vau karjutaks, aga ma loon. Sellest annavad märku mu blogid ja muusika (mida võiksin ju ka rohkem teha... aga). 

Olekski tarvis loodusepoole pöörduda, et jagu saada mitmetest tähelepanukõrvalejuhtijatest. Imetlen inimesi, kellel siht niimoodi silme ees, et end ei lase kuidagi sellejuures segada. Teevad oma kunsti. Inspireerivad.  

Magamistuba oma täies funktsionaalsuses

Paar pildikest sellest, mis vahepeal toimunud on. 

Ega eriti mitte midagi. Tööjuures pole netis reklaamiblokeerijat peal ja seega klikkisin on24 kummutivalikul (kummut on niikuinii mõttes olnud), kus kuulu järgi megad allahindlused. Ja nüüd on meil selline kummut, nagu all pildil näha. Üsna odav (5. korrusele kohale toomisega ca 60 eur) ning pisut kipakas, kuid täidab oma funktsiooni ausalt ja mu ehted ja küünaldemant mahub kenasti ülemisse sahtlisse. Ja lisatekid alumisse. 

Tegelikult. Esiti leidsin minu tänava otsas asetseva värvistuudio Tõmme juurest lahedaid kummuteid (ja muid mööbliesemeid). Naine ise restureerib vana mööblit, omal valikul ja tellimuse peale, müüb ka fusion värve. Tartlased (aga miks mitte ka teised), rutake! ... Mis meenutab, et   meie toolid tuleb üle värvida, köögi värvimisega ei arvestanud me, et toolid saavad korraliku "koormuse". 

Kuna on24 toob üsna kiirelt ja viperusteta kauba kasvõi korterisse kätte, samal ajal kui veidi kallim, aga ägedam, kuid vähem mahutavama, kuid ägedam, kummuti Tõmbest oleks pidanud kuidagi omade jõudnudega meie viiendale korrusele kohale tassitama, ja ma ei viitsinud ka väga kellegagi komminikeerida ega üldse ka J`le pikemalt seletada (ta leiab alati vastuväiteid, miks midagi mitte teha - nii on kergem asi ise ära korraldada), siis jäi valik seekord netikaubanduse peale. Aga nagu pildilt näha, sobiks meile sinna mõni peenekoelisema iseloomuga mööbliese nurgelise laminaatplaadi asemele. Aga mis siin ikka! Ei kurda ka! Plaan B on see kummutike tumesinise või sellise sünkjassinisega üle värvida ning esikusse viia praeguse Jyski toodangu asemele. 

Nagu alumiselt pildilt näha, siis see moodne redelike ei ole meil niisama valguspallidega kusagil passimas, vaid täidab oma üllast riiete hoidmise eesmärki. Hea laisikul sinna peale asju visata. Elukaaslane sellega ikkagi kaasa ei ole tulnud, kuigi algselt just mõttega tema peale selle soetasingi. 

Mu silmi riivas ja elutoa esteetikat rikkus mumeelest tema sokkide ja pükste antiikse tooli leenile vedelema jätmine. Redel talle ei sümpatiseerinud. Kontoritoa sisse säädides ajas mind kangesti närvi, et ta oma riided minu toolil hoiustas. Nädalavahetusel hommikukohvi ja videosid vaatama suundudes vaatasid poolmustad sokid toolilt mulle nukralt ja söögi/joogiisu taandavalt otsa, 

Kõige hilisem kompromiss on, et riided vedelevad kontoritoalaua kõrval kasti otsas. Selle piirkonnaga on mul ka omad plaanid, elukaaslasel jälle omad. Mis tähendab: pärast köögiremonti algavad uued läbirääkimised. (Kumbki meist ei viitsi eriti teist ümberrääkida, seega üldse väldime neid teemasid, tunnetame õhtust, et nad olemas, jätame ajaks, kui kriitiliseks läheb)