Praegune elamine. Siin on nii palju, mida vihata, nii palju, mida armastada. 5. korrus! Ränk trepiastmete jada, trepikoda ise pole ka suurem asi. Aga see vaade. See vaade, mis elutoa ja köögi aknast laiub, on super. Näeme Selverit, haha, ja katuseid-katuseid-katuseid, ja puid, ja taevast. Vahel hakkab mõni "uus" maja silma. Aknast näeb mäenõlvakut ja seda, kuidas nõlvakule erinevates stiilides ehitatud on. Mägisus ja kaljusus mulle hirmsasti meeldib. Seda tõdesin ka Edinburghis. Seal on tunne, et linn on rajatud lainelisele maapinnale. Kõrgendikud, ja madalamad kohad. Äkiline rohelus, keset linna, kui astud kivitrepist alla...
Kui varem olen pigem põhjamaaliku ja pisut boho vahepealset sisekujundust kenaks pidanud, siis nüüd viimasel ajal olen aasia lummuses. Peened jooned, minilalism, vanem ja uuem puit, kivi, hiina tee, madalad istekohad ja lauad. Aiad!
Selline youtube`i kanal on ülimalt rahustav ja inspireeriv :)
Ei teagi nüüd täpselt, mida sealt välja tuua, vaatasin juba liiga palju videoid.
aga nt
Ja üks, mis mul juba lapsepõlves unistus: oma zen kohake siin päikese all, lopsaka looduse rüpes, aga samas mitte ka väga eemal tsivilisatsioonist, kus oleks mõnus terrass, aiake, klaver, ja mina ja mu elukaaslane rahulikult toimetamas, mõni koduloom ka... rahulikult toimetame, teeme näiteks kunsti, (sellest sain hiljem aru), kirjutaks midagi, naudiks elus olemist.
Midagi sarnast selle videoga:
Kunstnikud tunduvad olevat ühed õnnelikud inimesed. Muidugi on neil ka üks oluline omadus selle kõige juures - nad oskavad hinnata ilu enese ümber. Ja seda ka luua.
Mul on sageli tunne, et olen looja. Loon midagi, millel ei paista küll nii suurt kaalu olevat, mida rahaliselt hinnataks või lausa vau karjutaks, aga ma loon. Sellest annavad märku mu blogid ja muusika (mida võiksin ju ka rohkem teha... aga).
Olekski tarvis loodusepoole pöörduda, et jagu saada mitmetest tähelepanukõrvalejuhtijatest. Imetlen inimesi, kellel siht niimoodi silme ees, et end ei lase kuidagi sellejuures segada. Teevad oma kunsti. Inspireerivad.
No comments:
Post a Comment