Elutoa improvement: trall kardinatega

Hetke lemmiksaade ETV pealt: Suus sulav Eesti! 

Laisk pühapäev, kus oleks võinud käia Elvas vanama juures. Klassika - uni kella 11-ni, Rosinaga õuest tagasi kell 12, ja siis võib päev nö alata Anu saatega ning kohvi lürpimise ning õhtuste tsättide ülevaatamisega. 

Jah, miks kardinad? Oleme mõlemad elukaaslasega pigem ruloo või palja aknaaugu austajad. Aga aga aga aga aga  tegemist on minu näol dünaamilise ning muutuva inimesega. Olen kompositsioon. Ükski mu arvamus ega otsus ei puugi ajas muutumatuna püsida. 

Vahepeal ei lasnud mul rahulikult olla mõte: kardinad elutoas. Olgu nad sinakad nagu diivan. Viimane piisk karikasse valgus ühel pühapäeval, kui vanemate hubasest majapidamisest oma viienda korruse kambrisse jõudsin ning masendusest muserdatud sain - Meil on kõik hall ja elutu. 

Halli ja elutu kodu raviks tellisin diivanilaua, see peaks varsti jõudma, näe säänne, soojematooniline (veinipunane) ning ümar ja nii kõrge, et Rosin vast kätte sealt midagi ei saa. Et miks siis selline? Tuli mingi tunne, J andis ka rohelise tule. Mõeldud-tehtud! Eelkõige huvitun ümarast lauakesest, mille vastu end ära lüüa ei saa. Pehmem feng shui, nad ütlevad. Minumeelest see värvitoon peaks andma mingil määral hubasust ka. Soojemat sorti toon. Sellest lauast on olemas ka madalam-laiem versioon, aga eks näe esilagu, kui seesinane kohale jõuab ja kodus üldse on.

Koduteele jäävast Hemtexist sain kardinapuu ning 30% allahindlusega kardinad. Tähendab - ettevaatliku inimesena ostsin ainult ühe kardina. Täna panime kardinapuu üles. Külastasime lausa kardinapuu firma kodulehekülge, et uurida, kas me ikka paneme õigesti selle atribuudi kokku. Kumbki meist pole kardinapuudele oma elus suuremat tähelepanu pööranud ning... mnjah pilootprojekt ikkagi. Aga üles kõik sai ja endameelest okeilt. Kardin(apuu) sai ka täpselt õigele kõrgusele. Veidike youtube`i ja veidike kõhutunnet, see`p see valem on.

Kardin okei. Aga ühest poolest jääb väheseks. Rosin "oheliku" otsa ning jalutasime, et teine kardin tuua. Juhtus aga nii, et samast riiulist haarasin kardina, mis oli küll väga sarnane varem soetatuga, aga sutsu teist tooni. Sellest sain aru alles siis, kui tekstiil üles riputatud. Ei teagi nüüd, kuidas edasi. Kas on paslik poodi tagasi viia? Saaks selle kardina siis samamoodi pakki tagasi - aga ei saa juuu. 

Eks näe, mis hommik ütleb. Ta on õhtust targem - selge see! Kaks viga tegin ilmselgelt: liialt muretsesin alguses. Ja nüüd hakkasin sabistama. Algav merkuuri retrograad, võib siinkohal süülasu tähtede seisule veeretada.

Mis veel hubasust tooks? Sooviks on vinüülimängija. 

Aga elutuba on hubasem kindlasti! 

Õrnalt erinevad kardinad!
Kumb istub paremini? Vasak või parem pool?

Ülemine kardin vasakul pool, alumine kardin paremal.

Diivanilaud! (täieneb peatselt)

Diivan saabus ootamatult ja nüüd ta meil siin siis seisab. Ja nõuab diivanilauda! 

Minu soov oleks midagi kerget, õhulist, mitte kobakat, et mitte meie elutoa tantsusaalilikku avarust ohustada. Aga herr elukaaslane vaatab teisi kriteeriume: mille pealt me siis sööme kui netflix ja chill on? Me peaks laua taha kõrvuti ära mahtuma. Mmmmkay. Jah. Niisiis hakkasin vaatama ka suuremaid laudu. All pilt divantsikust varahommikuses lambivalguses. Ootan ideid. Pean nüüd kohe minekut ka tegema - perearsti vahetuse protsess! 

Note to self

Mingeid asju, mida vaja:
alusmadrats
serveerimislaud
voodipesu siuke v siuke

Muidu. kodus on mõnna.

Mis värvi on elutuba? Kes seda teab?

Seinad saavad helehalliks/tumevalgeks? Või hoopis siniseks?

Elukaaslane soovis helesiniseid seinu aga kui maaler pakub omaltpoolt halli, siis vist jään selle juurde, sest mine tea - ise valides tuleb jälle äkki liiga tume värv. Nii nagu köögiga sai. 

Update: Elutuba sai ühe päevaga valmis! Nagu naksti. Jääb minul ainult õhtupimeduses koju hiilida ja ahhetada. Aga lambivalgel ei saa ehk kõige paremat sotti... Hetkel tundub päris äge. Kuigi sisikond sisiseb, et äkki oleks ikka pidanud valge. Ajatu scandi värv ja nii. See on peaaegu valge, ühman sisikonnale. 

Nii lae kui seinavärv siis härra maalri poolt, kuna ma ei olnud kindel, kas meie järelejäänud laevärvist piisanuks. Ma ei tea, kas 250 eur on ülemakstud või ei. Kui on, siis edu talle ja teadmiseks meile, et kauplema peab alati. Usun, et seinavärvimiseks vast oleks kulunud a la 60 eur ja lae+aknapõskede jaoks 50 eur, nii et tublit palka sai mees.

Ostsime vahepeal ära diivani. (Sest allahindlused - ja kuna olin oma ideejuppi verbaalselt juba emale maininud, polnud enam tagasiteed) Meieni jõuab ta (diivan - toim.) alles jaanuaris, sest diivaniehitajad tahavad ka vahepeal puhata. Seda ei öeldud meile muidugist enne kui tehing teoks hakkas saama. Ei ole ka päris kindel, et selline kattetekstiil mu isiklik lemmik on - tumedam ja siledam oleks igas mõttes parem (oehhh igatsen oma vana Veeriku divantsikut), aga kui minu tahte järgi seinad helehalliks otsustatud, siis diivani värv tema tahte järgi. Aaaaa men! Remont sai teoks.

Täna vist äi jaksa enam raamatuid sorteerida, kuid homme pärastlõunahämarikus saad sellega meditatiivselt tegeleda ning ajast aj arust olevad raamatud ning muud vidinad likvideeritud ja revideeritud, kõbusam kraam ehk Farenheiti.Vot.

Ahjaa. Kuna sinine on teemas (helesinistele seintele ütlesin ei, aga trööstisin elukaaslast, et muud elemendid võivad siis ehk sinised saada), siis sofake saigi sinine. Tahaks lillakate toonidega veidi sügavust lisada ning sekka mõni soojem toon. Lillaka, kollase, oranzi ja valge ja mustaga midagi. Mu peas on asjad enamvähem valmis, aga mine tea, kuidas tegelikult sobib. 

Nõndaks.

Kohvilauake midagi sellist. 

Aknalauale v kuhugi küünlaid. (mitte päris sellised aga sarnased, lillaga)

Suur küsimärk on kummut. Samuti sooviks klaverit hehe. Tulemas on must reede, sel puhul vaatan kindlasti Tõmme poodi. Seal need viini toolid olid äksad. Aga ehk leiab ka pasliku kummuti või muudki. Midagi, millel oleks elu sees. 

Viimasel ajal olen palju sattunud (minumeelest!) ebaõnnestunud skandinaavialiku sisustusega kodude otsa. Näiteks kinnisvaraportaalides surfates. Palju moesolevaid esemeid on kokku ladustatud ning see jätab elutu ja odava mulje. Kõik on valge ja hall ja mdf plaadist. Näiteks Sõbrantsi kodu Karlovas ongi odavalt sisustatud - aga mis seal on - elu ja hingamist ja kõik on omal otstarbekal kohal. Muidugi täispuit ja kasutatud/vintage mööbli puhul ei saa väga mööda panna. Küll aga skandi puhul. 

Võib-olla on asi ka minu kiires tüdimises kiiretest trendidest. Uus trend on ju see nö japandi - natuke soojematoonilisem ja rohkem puitu sisaldav minimalism. 

Pastelne koloriit. On külma, on sooja tooni

Oioioi aiaiai, mis siis meie köögist sai

Nagu piltidelt näha, panime ajutiselt vana mööbli tagasi. Egas midagi, näeb välja nagu varem, ainult sinkjashalli seinavärvi taustal. Ning meie kauni põranda, millega mina ise v rahul olen. 

Tegeleme raha kogumisega. Aga kui tahta kiiresti saada, peab jälle laentsi võtma. Kas me tahame laentsi võtta? Mitte eriti. 

Siis oleks veel köögilauda tarvis. Praeguse olukorraga ta nagu ei mahugi hästi ära. Köök ei tohiks olla eriline ladula, milleks ta praegu kipub. Sinine garaaziriiul on küll efektne ja puha, aga võtab kolepalju ruumi - laua jaoks nagu ei jäägi ruumi. 

Köögimööblit tellides tuleb kindlasti ka ülemised kapid seinapeale seada. Siis saab riiuli sisu sinna panna. Meil ei ole tegelikult ka palju asju, ega palju ruumi vaja. 

Ja siis see üksik köögimööbli osake veel, mis praegu kohvilauana kasutusel, ja mille sisemuses asub prügikast.

Lauavariante on mitu. Mitmete sisustusblogide näitel ja feng sui pehmena hoidmise nimel oleks isiklik soov ümmargune lauake. Praeguse köögi seisundi najal paistab, et pigem sobib midagi väikest ja kandilist.

Tänasel vihmasel päevaksesel lähme Decorasse ja K Rautasse müttama. Õigete suurustega voolikuid on vaja. Teinekord viitsimise korral kirjutan köögivalamust pikemalt - noh, viskasime vanad osad ära, tellisime osta.eest kellegi kasutatud kuid vajalike jubinatega valamu, nüüd on ikkagi vaja ühte äravoolutoru juurde ning kuna kraani torud on ikkagi liiga lühikesed, siis ka neid. Äravoolutoru  pikenduse ostsime eile ära, aga kahjuks vale suurusega. No juhtub. Tihendeid ka tarvis. Vot. 

Lisaks on laelambi otsingud ikka veel käimas. 

Oktoobrilõpu vibez

Vihma muudkui kallab. Kolletamise päevaks oli kask lehtedest täitsa paljaks tuuldunud. Pilvealune ilm soodustab sissepoole elamist nii korteri osas kui ka oma kesta sees. Mõtlik. Elav tuli küünalde näol aitab kuidagi end jonksus hoida.

Tegelikult, vähehaaval olen hakkanud mõtlema uuele diivanile. Elutuba on muidu üsna tühi. Elu on koondunud akna alla. Mulle meeldib akna all. Aknavaade on oluline. Pidevalt näen inimesi, kelle koduaknad on ribarakdinate varjus, igaveses pimeduses. Ja nad on sellega rahul.

Mingi osa minust arvab, et kui kardinapuu ja kardinad elutoa akna ette panna, oleks äge, oleks hubane. Olen vaadanud erinevaid kardinaid, aga pole leidnud päris seda, mis kõnetaks. Teine osa minust on rahul praeguse aknaseisundiga. Kardinad koguvad tolmu, ja see on viimane, mida oma koju soovida.

pmts 70 eur eest pistikuid (je veel üht-teist)

Käisime täna ostmas põrandaliiste ja pistikuid, sekka veel paari tarvilikku elementi. Ja mingisugust jublakat, mis ühtesid voolikuid kinni hoiab. Antud ülesanne ületas igasuguse ettekavatsetud "lähme kohale ja vaatame" lihtsuse piiri. Poe sulgemiseni oli 15 minutit. Tunne oli veidike nagu "naabrist parem" saates, kus otsuseid tuleb langetada kiiresti ja võimalikult õigesti.

Alustagem algusest. Õuepüksid jalga ja minek.  Rosinale selgitada, et tema seekord kaasa ei tule.

Mis meenutab, kuidas eile möödusin ühest koeraga mammist ning kuulsin tema südamlikku manitsemist. Mammi, nähes mind mööda vuramas, hakkas koerale sõbralikult ja püüdlikult selgitama:"Ma rääkisin ju sulle enne, et ära kaugele mine, näe, võid ratta alla jääda" . .. Või et neil oli koeraga juba varem kokku lepitud ja läbiräägitud, okei. Teeme ka Rosinaga midagi taolist vahel. Aga viimati lollitasime sõnaga "ploom", mis ta täiesti pöördesse viis. Ploom! Sellise üllatunud häälega. Ploom!

Väljas oli äkitsi vihmaseks ja tuuliseks läinud. Jäin alguses äbardlikult maha, väsinud. Aga utsitamise peale tõstsin tempot ning leidsin peatselt ka ergonoomilise lahenduse hoidumaks üleliigsetest ja kiiretest sammudest. Bussipeatus. Pidin elukaaslast lausa kättpidi talutama, et ta "õigest kohast" üle sõidutee tuleks ning jumalapärast mitte paar liigset sammu teeks. 

"Are you manhandling me?" küsis mu kaaslane veid ehmunult sellise ratsionaalse logistika ja suunamise peale. Selgitasin olukorda."Man up" oleksin võinud vastata, kuid nämmutasin midagi, püüdes olukorra ebamugavusest tingitud zeste selgitada. Arukas on sellise ilmaga siiski 1 peatus bussiga sõita, eriti kui see läheb 2 minuti pärast. 

Lähima ehituspoe sisekliima on minul vanal ehhituspoodlejal selge. Kui kohta pisut sagedamini külastaks, saaks täpsemalt aru, kellest kassapidajad valjuhäälselt taga räägivad. Tundsin isegi veidi empaatiat. Üks teenindaja oli hämmeldunud, et keegi noor sugulane ei helistanud talle tagasi. MItte kunagi. Sest ta ei viitsinud. On jultumus. Pikem taustajutt, küsige, kui tahate klatsi kuulata. Mina siin olen siiski remondijutu peal väljas momendil. 

Enivei, mis kus asub, on mul üsna selge. Vastukaaluks, mis selge ei ole, on videocallid elukaaslasele. Püüdsin eelminekord helistades näidata mõnda toodet, et konsulteerida, kas see on õige või vajalik, aga panin kogemata valjuhääldi peale. 

Nüüdki oskasin meid limiteeritud aja jooksul õigetesse riiulivahedesse juhatada. Aga mida ma ei osanud. Valida pistikuid! Sest neid on nii palju! 

Okei. Nutikas: käppelt valisime oma teised errandid ära teha, ja naasesime siis keerulisema ülesande juurde tagasi - need neetud pistikupesad ja lüliti. Meil neid pistikuid tarvis 11. Mõnda pistikuraami neljalist, mõnda kahelist, mõnda ühelist, if u know what i mean. Beezid, hallid, valged, erinevad firmad. Jeesus! Milline on hea pistikufirma?? Pole eales selle üle juurelnud. Haarasime lähedalasuva vanema müügihärral nööbist, aga ta ei osanud meid kuigi palju edasi aidata. Minumeelest. Aga paistis, et mu armas elukaaslane sai innustatud.

Võtame valged! Meie esimene otsustav valik. Well.. jah. Ja noh, ühe firma omad peavad olema. pistikud ja nende ümbrised. Võtsin ühe kätte, näitasin - see on valge, võtame selle!

"See on liiga ovaalne, ja selliste ovaalsete relieefidega," teatas kaasa murelikult.

"Kus?"'

"Katsu!"

"Jummel on jah. Selliseid me ju ei taha"

Siililegi selge. Huvitaval kombel on meil mingisugused asjad, mida ei pea üksteisele selgitama, sarnane siseesteetika (va see et ta arvab et slim fit triiksärgid on okeid, ma ikka oversized fänn + veel mõned minor erimeelsused. nt et seisundiline musa ja modernism ei ole tema jaoks musa. pffff)

Üritasin seal veel üht ja teist katsuda, aga temal juba selge, et võtame need ABB omad ära, mis küll üsna kallid, aga nad ei ole vähemalt relieefidega (mis, nagu tuleb välja, meil elutoa omadel on! omg!). Firma nime olin kuulnud - sounds legit.

Nüüd jääb vaid loota, et oleme õige valiku teinud.

Uih, obstaakleid oli veel. Haaran hunnikust endaarvates ühe pistikuraami, aga see on hoopis riiuli vaheseinake, mille sealt lahti kangutasin. Oeh. Ja kus on neljased raamid, mida meil nimelt tarvis on?

Veidi tuhninud, vaatasime hinnasilte ning võtsime hinnasildi infot jälgides õiged. 

Hinnasildi info aga tekitas kerget hämmeldust pistikute endi osas. Allpool asetsevad olid ca 5 eur, ja ülemised ca 3 eur. Alumine on maandusega! Aga ülemine on ka! Aga alumine on ... isegi kood oli sama. Igaks juhuks krahmasime ülemiselt 3 eur korruselt 11 pistikut ja panime kassaleti poole ajama. 

Liistud jäidki ostmata. Aga ega sellise vihmase ilmaga poleks olnud neid ka väga meeldiv transportida. 

Siis viskasime elektrikuhärrale kõne peale, veidi kahtlane, et tal kohe aega nädalavahetusel tulla, ja off we went. 

Homme on mul keeruline päev. Laupäev. Suur soov on UIT raames mitu linna erinevates otstes asuvat taiest külastada. Ja jõuda ka K Rautasse ühte lampi vaatama/ostma, milles me jõudsime konsensusele, et see on ok. Also, Tõmbest tumesinine fusion värv - enne uue mööbli soetamist soodukaga katsetada vana mööbli värvimist tumesininseaga ja ehk on veidi värksem tunne enne kui uus mööbel paika saab (hopefuölly jõuluks) Samal ajal tuleb elektrik ca kl 15. Õhtul kell 21 on veel ka rattaretk öises Tartus. Ma tahaks näha, miuke on Kvissentali linnaosa! Ja tegelikult tahaks ka Tarantino uut filmi näha, mida just homme saaks, sest ülehomme kavatsen joogasse jõuda õigeaegselt, ja selleks on vaja mentaalselt ja kehaliselt valmistuda. Tahaks kõike jõuda. Eks uni selgitab vist välja, millised tegevused sõelale jäävad. Pluss, veidi murelikuks teeb, et ei ole saanud pangast silmaopi toetuse/laentsi vastust. See on teisipäeval. Jõle tobe, kui sellise finantsilise viperuse taha asi jääb. Aga vast ei jää! Esmaspäev on ka päev.