pmts 70 eur eest pistikuid (je veel üht-teist)

Käisime täna ostmas põrandaliiste ja pistikuid, sekka veel paari tarvilikku elementi. Ja mingisugust jublakat, mis ühtesid voolikuid kinni hoiab. Antud ülesanne ületas igasuguse ettekavatsetud "lähme kohale ja vaatame" lihtsuse piiri. Poe sulgemiseni oli 15 minutit. Tunne oli veidike nagu "naabrist parem" saates, kus otsuseid tuleb langetada kiiresti ja võimalikult õigesti.

Alustagem algusest. Õuepüksid jalga ja minek.  Rosinale selgitada, et tema seekord kaasa ei tule.

Mis meenutab, kuidas eile möödusin ühest koeraga mammist ning kuulsin tema südamlikku manitsemist. Mammi, nähes mind mööda vuramas, hakkas koerale sõbralikult ja püüdlikult selgitama:"Ma rääkisin ju sulle enne, et ära kaugele mine, näe, võid ratta alla jääda" . .. Või et neil oli koeraga juba varem kokku lepitud ja läbiräägitud, okei. Teeme ka Rosinaga midagi taolist vahel. Aga viimati lollitasime sõnaga "ploom", mis ta täiesti pöördesse viis. Ploom! Sellise üllatunud häälega. Ploom!

Väljas oli äkitsi vihmaseks ja tuuliseks läinud. Jäin alguses äbardlikult maha, väsinud. Aga utsitamise peale tõstsin tempot ning leidsin peatselt ka ergonoomilise lahenduse hoidumaks üleliigsetest ja kiiretest sammudest. Bussipeatus. Pidin elukaaslast lausa kättpidi talutama, et ta "õigest kohast" üle sõidutee tuleks ning jumalapärast mitte paar liigset sammu teeks. 

"Are you manhandling me?" küsis mu kaaslane veid ehmunult sellise ratsionaalse logistika ja suunamise peale. Selgitasin olukorda."Man up" oleksin võinud vastata, kuid nämmutasin midagi, püüdes olukorra ebamugavusest tingitud zeste selgitada. Arukas on sellise ilmaga siiski 1 peatus bussiga sõita, eriti kui see läheb 2 minuti pärast. 

Lähima ehituspoe sisekliima on minul vanal ehhituspoodlejal selge. Kui kohta pisut sagedamini külastaks, saaks täpsemalt aru, kellest kassapidajad valjuhäälselt taga räägivad. Tundsin isegi veidi empaatiat. Üks teenindaja oli hämmeldunud, et keegi noor sugulane ei helistanud talle tagasi. MItte kunagi. Sest ta ei viitsinud. On jultumus. Pikem taustajutt, küsige, kui tahate klatsi kuulata. Mina siin olen siiski remondijutu peal väljas momendil. 

Enivei, mis kus asub, on mul üsna selge. Vastukaaluks, mis selge ei ole, on videocallid elukaaslasele. Püüdsin eelminekord helistades näidata mõnda toodet, et konsulteerida, kas see on õige või vajalik, aga panin kogemata valjuhääldi peale. 

Nüüdki oskasin meid limiteeritud aja jooksul õigetesse riiulivahedesse juhatada. Aga mida ma ei osanud. Valida pistikuid! Sest neid on nii palju! 

Okei. Nutikas: käppelt valisime oma teised errandid ära teha, ja naasesime siis keerulisema ülesande juurde tagasi - need neetud pistikupesad ja lüliti. Meil neid pistikuid tarvis 11. Mõnda pistikuraami neljalist, mõnda kahelist, mõnda ühelist, if u know what i mean. Beezid, hallid, valged, erinevad firmad. Jeesus! Milline on hea pistikufirma?? Pole eales selle üle juurelnud. Haarasime lähedalasuva vanema müügihärral nööbist, aga ta ei osanud meid kuigi palju edasi aidata. Minumeelest. Aga paistis, et mu armas elukaaslane sai innustatud.

Võtame valged! Meie esimene otsustav valik. Well.. jah. Ja noh, ühe firma omad peavad olema. pistikud ja nende ümbrised. Võtsin ühe kätte, näitasin - see on valge, võtame selle!

"See on liiga ovaalne, ja selliste ovaalsete relieefidega," teatas kaasa murelikult.

"Kus?"'

"Katsu!"

"Jummel on jah. Selliseid me ju ei taha"

Siililegi selge. Huvitaval kombel on meil mingisugused asjad, mida ei pea üksteisele selgitama, sarnane siseesteetika (va see et ta arvab et slim fit triiksärgid on okeid, ma ikka oversized fänn + veel mõned minor erimeelsused. nt et seisundiline musa ja modernism ei ole tema jaoks musa. pffff)

Üritasin seal veel üht ja teist katsuda, aga temal juba selge, et võtame need ABB omad ära, mis küll üsna kallid, aga nad ei ole vähemalt relieefidega (mis, nagu tuleb välja, meil elutoa omadel on! omg!). Firma nime olin kuulnud - sounds legit.

Nüüd jääb vaid loota, et oleme õige valiku teinud.

Uih, obstaakleid oli veel. Haaran hunnikust endaarvates ühe pistikuraami, aga see on hoopis riiuli vaheseinake, mille sealt lahti kangutasin. Oeh. Ja kus on neljased raamid, mida meil nimelt tarvis on?

Veidi tuhninud, vaatasime hinnasilte ning võtsime hinnasildi infot jälgides õiged. 

Hinnasildi info aga tekitas kerget hämmeldust pistikute endi osas. Allpool asetsevad olid ca 5 eur, ja ülemised ca 3 eur. Alumine on maandusega! Aga ülemine on ka! Aga alumine on ... isegi kood oli sama. Igaks juhuks krahmasime ülemiselt 3 eur korruselt 11 pistikut ja panime kassaleti poole ajama. 

Liistud jäidki ostmata. Aga ega sellise vihmase ilmaga poleks olnud neid ka väga meeldiv transportida. 

Siis viskasime elektrikuhärrale kõne peale, veidi kahtlane, et tal kohe aega nädalavahetusel tulla, ja off we went. 

Homme on mul keeruline päev. Laupäev. Suur soov on UIT raames mitu linna erinevates otstes asuvat taiest külastada. Ja jõuda ka K Rautasse ühte lampi vaatama/ostma, milles me jõudsime konsensusele, et see on ok. Also, Tõmbest tumesinine fusion värv - enne uue mööbli soetamist soodukaga katsetada vana mööbli värvimist tumesininseaga ja ehk on veidi värksem tunne enne kui uus mööbel paika saab (hopefuölly jõuluks) Samal ajal tuleb elektrik ca kl 15. Õhtul kell 21 on veel ka rattaretk öises Tartus. Ma tahaks näha, miuke on Kvissentali linnaosa! Ja tegelikult tahaks ka Tarantino uut filmi näha, mida just homme saaks, sest ülehomme kavatsen joogasse jõuda õigeaegselt, ja selleks on vaja mentaalselt ja kehaliselt valmistuda. Tahaks kõike jõuda. Eks uni selgitab vist välja, millised tegevused sõelale jäävad. Pluss, veidi murelikuks teeb, et ei ole saanud pangast silmaopi toetuse/laentsi vastust. See on teisipäeval. Jõle tobe, kui sellise finantsilise viperuse taha asi jääb. Aga vast ei jää! Esmaspäev on ka päev. 

Kes see laulab köögis? (täiendatud! + lambiotsing alaku!)

Miski spotify weekly vms. Tuli äkitselt midagi sellist: Päris energiline ja teistmoodi - siuke bänd nagu Lemon Demon ja lugu Touch down telephone vms. Kas see on sinu musa? küsin. Ei ole minu playlist, tõrjub tema. Minu oma ka mitte, ähman käega. Ja ta selgitab, et weekly soovitused vms, mille mina olevat oma musa-kuulamisega tema kasutaja alt "ära rikkunud". Nentigem siiski, et pigem "kõvasti parandanud" :)

Põrandapaneku viimane päev on täna. Aga alles siis, kui töölt saabun. Juba veidike kahetsen, et tänaseks tööpäeva sebisin (20.august!!!), et meie suvelõpu rahalagedast olukorrast välja tuua, sest... Sest.

Esiteks magasin tohutult sisse. Püüdsin meenutada, mida unes nägin. Nagu mingi märul toimus. Ja nüüd on tunne (kuigi see oli juba eile õhtul, aga lihtsalt ei jaksanud), et tahaks blogi kirjutada: seda siin, tavalist, ja spirituaalset. Palju on vahepeal juhtunud ja kirjutada. Aga. Pole jälle jõudnud. Kirjutades spirituaalne, vaatasin kella ja see on 09.09. Aligned, aight! 

TULEME TAGASI KODU JUURDE, ja köögipõranda. Tibusammudel asjad edenevad. Täna õhtupoolikul on viimane osa põrandat kleepida. (jah, vahepeal tuli igasugu asju vahele, mis neid protseduure aeglustasid) .  

Põrand ise siis LVT (Moduelo) Foorinist, kus on päris hea valik. Mitte-klikiga. Sellesse põrandapoodi minek oli ka meie autota tartlaste jaoks paras katsumus, sest  nädala sees on tööpäevad pikad ning see pood on üsna proletariaadivaenulikul ajal lahti, asudes üüratult kaugel: Sepaturust veel edasi, Olerexi kõrval. Küll aga saime siiski mu lühematel tööpäevadel kahel korral (või kolmel?) seal käidud ja asjalikku nõu ja lõpuks ka need vinüülplaadid saadud. Kokku läks ca 250 eurts meie põrand, ja lisaks põrandaliimi ca 3 l (3x9 eur miskidsendid). Mm, meie põrand on ca 9,5 ruutmeetrit.

Mõned näited Instagramist, milline see põrand välja peaks nägema, on siin ja siin (parem picc samast ühe rootslase põrandast siin). Viimane paistabki olevat identne meie omaga.
Meie peamine soov oli tegelikult, et see näeks välja nagu kivipõrand. Muud asjad hargnesid kompromisside nimel ja selle kompromissiga siis jäime rahule lõpuks. Kuigi päris kivipõranda muljet vist ei jäta.

Niisiis, LVT põrandaplaadid pluss stripid sinna vahele, viimased näevad välja nagu vuugivahed, aga on kleebitavad. Selgus, et strippide kleepimine on lihtsam kui plaatide eneste. Ja kõige keerulisem üldse on põrandaliimi kasutamine. Meile soovitati Linconas tavalist universaalset Kiilto põranda-seina-liimi.... meil on seda kätel, jalataldadel ja vanni põhjaski, lisaks köögipõranda, kus ta soovitatav asukoht. Liimi mahapaneku kohta on youtube`is oivaliselt palju videoid. Jaotasime põranda neljaks osaks. Liimisime ühel päeval kõigepealt ühe osa, siis teise, ja siis eile kolmanda (sest samal päeval läks pimedaks ja meil ei tulnud pähe ka lamp tuppa orgunnida, pluss me olime ka parajalt väsinud), ja tänaseks jääb viimane osa, kõige raskem. See, kus peab kõige rohkem plaate lõikama. Huhh, aga high five, saime lõikamise ka lõpuks täitsa käppa. 

Peaks pessu ja tööle lippama nüüd. Tehnilised küsimused palun commentsidesse, hehee!

Õhtu käes, põrand maas :) Loodetavasti see liim ikka hoiab kogu kupatust kenasti koos.
Nüüd on vaid ca 3 päeva oodata kuni võib furnituuri kööki viia.

tadaa!

Reipalt edasi: Põrandaliistud ilmselt tulevad umbes sellised. Neljapäeval vastav poodlemine päevakavas.

Kuna stripid aka fake vuugivahed valged (kind of), aknalaud, lagi ja liistud valged, tuleks prolly ka lamp valge soetada. Või siis must? Aga ikkagi kohtvalgusti, või nagu empsi sõbrants olevat öelnud - kunstisaalilambid, nendega saaks suunata valguse, kuhu aga tarvis, nt midagi sellist (enamus linke abc ehitusest, sest see meie majast 5 min jalgrattasõidu kaugusel ja seal on enamasti kõik! olemas). Ikeas on ka taolisi lampe.  Kas keegi oskaks veeeel midagi soovitada?

Iseenesest vahva idee supikonservist meisterdatud lamp, Ingo Maurer style, ent vaevalt see meie üsna süngetoonilisse kööki piisavalt valgust annab:

Kodu. August. Zen....

Praegune elamine. Siin on nii palju, mida vihata, nii palju, mida armastada. 5. korrus! Ränk trepiastmete jada, trepikoda ise pole ka suurem asi. Aga see vaade. See vaade, mis elutoa ja köögi aknast laiub, on super. Näeme Selverit, haha, ja katuseid-katuseid-katuseid, ja puid, ja taevast. Vahel hakkab mõni "uus" maja silma. Aknast näeb mäenõlvakut ja seda, kuidas nõlvakule erinevates stiilides ehitatud on. Mägisus ja kaljusus mulle hirmsasti meeldib. Seda tõdesin ka Edinburghis. Seal on tunne, et linn on rajatud lainelisele maapinnale. Kõrgendikud, ja madalamad kohad. Äkiline rohelus, keset linna, kui astud kivitrepist alla... 

Kui varem olen pigem põhjamaaliku ja pisut boho vahepealset sisekujundust kenaks pidanud, siis nüüd viimasel ajal olen aasia lummuses. Peened jooned, minilalism, vanem ja uuem puit, kivi, hiina tee, madalad istekohad ja lauad. Aiad!

Selline youtube`i kanal on ülimalt rahustav ja inspireeriv :)

Ei teagi nüüd täpselt, mida sealt välja tuua, vaatasin juba liiga palju videoid.

aga nt



Ja üks, mis mul juba lapsepõlves unistus: oma zen kohake siin päikese all, lopsaka looduse rüpes, aga samas mitte ka väga eemal tsivilisatsioonist, kus oleks mõnus terrass, aiake, klaver, ja mina ja mu elukaaslane rahulikult toimetamas, mõni koduloom ka... rahulikult toimetame, teeme näiteks kunsti, (sellest sain hiljem aru), kirjutaks midagi, naudiks elus olemist.
Midagi sarnast selle videoga:

Kunstnikud tunduvad olevat ühed õnnelikud inimesed. Muidugi on neil ka üks oluline omadus selle kõige juures - nad oskavad hinnata ilu enese ümber. Ja seda ka luua. 

Mul on sageli tunne, et olen looja. Loon midagi, millel ei paista küll nii suurt kaalu olevat, mida rahaliselt hinnataks või lausa vau karjutaks, aga ma loon. Sellest annavad märku mu blogid ja muusika (mida võiksin ju ka rohkem teha... aga). 

Olekski tarvis loodusepoole pöörduda, et jagu saada mitmetest tähelepanukõrvalejuhtijatest. Imetlen inimesi, kellel siht niimoodi silme ees, et end ei lase kuidagi sellejuures segada. Teevad oma kunsti. Inspireerivad.  

Magamistuba oma täies funktsionaalsuses

Paar pildikest sellest, mis vahepeal toimunud on. 

Ega eriti mitte midagi. Tööjuures pole netis reklaamiblokeerijat peal ja seega klikkisin on24 kummutivalikul (kummut on niikuinii mõttes olnud), kus kuulu järgi megad allahindlused. Ja nüüd on meil selline kummut, nagu all pildil näha. Üsna odav (5. korrusele kohale toomisega ca 60 eur) ning pisut kipakas, kuid täidab oma funktsiooni ausalt ja mu ehted ja küünaldemant mahub kenasti ülemisse sahtlisse. Ja lisatekid alumisse. 

Tegelikult. Esiti leidsin minu tänava otsas asetseva värvistuudio Tõmme juurest lahedaid kummuteid (ja muid mööbliesemeid). Naine ise restureerib vana mööblit, omal valikul ja tellimuse peale, müüb ka fusion värve. Tartlased (aga miks mitte ka teised), rutake! ... Mis meenutab, et   meie toolid tuleb üle värvida, köögi värvimisega ei arvestanud me, et toolid saavad korraliku "koormuse". 

Kuna on24 toob üsna kiirelt ja viperusteta kauba kasvõi korterisse kätte, samal ajal kui veidi kallim, aga ägedam, kuid vähem mahutavama, kuid ägedam, kummuti Tõmbest oleks pidanud kuidagi omade jõudnudega meie viiendale korrusele kohale tassitama, ja ma ei viitsinud ka väga kellegagi komminikeerida ega üldse ka J`le pikemalt seletada (ta leiab alati vastuväiteid, miks midagi mitte teha - nii on kergem asi ise ära korraldada), siis jäi valik seekord netikaubanduse peale. Aga nagu pildilt näha, sobiks meile sinna mõni peenekoelisema iseloomuga mööbliese nurgelise laminaatplaadi asemele. Aga mis siin ikka! Ei kurda ka! Plaan B on see kummutike tumesinise või sellise sünkjassinisega üle värvida ning esikusse viia praeguse Jyski toodangu asemele. 

Nagu alumiselt pildilt näha, siis see moodne redelike ei ole meil niisama valguspallidega kusagil passimas, vaid täidab oma üllast riiete hoidmise eesmärki. Hea laisikul sinna peale asju visata. Elukaaslane sellega ikkagi kaasa ei ole tulnud, kuigi algselt just mõttega tema peale selle soetasingi. 

Mu silmi riivas ja elutoa esteetikat rikkus mumeelest tema sokkide ja pükste antiikse tooli leenile vedelema jätmine. Redel talle ei sümpatiseerinud. Kontoritoa sisse säädides ajas mind kangesti närvi, et ta oma riided minu toolil hoiustas. Nädalavahetusel hommikukohvi ja videosid vaatama suundudes vaatasid poolmustad sokid toolilt mulle nukralt ja söögi/joogiisu taandavalt otsa, 

Kõige hilisem kompromiss on, et riided vedelevad kontoritoalaua kõrval kasti otsas. Selle piirkonnaga on mul ka omad plaanid, elukaaslasel jälle omad. Mis tähendab: pärast köögiremonti algavad uued läbirääkimised. (Kumbki meist ei viitsi eriti teist ümberrääkida, seega üldse väldime neid teemasid, tunnetame õhtust, et nad olemas, jätame ajaks, kui kriitiliseks läheb)

Lausa luksusliku kodu rusikareeglid

mida on kohati tüütu, kohati raske täita, kohati arusaamatu (eriti vist meesterahvaste meelest, sorri seksismi eest) täita.

• Asjad sätitud kenasti omadele kohtadele - Olgu sul see nõukaaegne elutoasektsioon või nõme laminaat või hoopis maitsetult floraalne tapeet. Kõike annab kombineerida nii, et see tunduks pigem originaalne ja lausa luksuslik. Aga, mis kõige olulisem - tolmurullideta. Jõuamegi järgmise punkti juurde, milleks on
• Puhtus. Puhtas kodus puhkab silm, puhkad ise, ei teki masendust. Tegin avastuse, teadliku elustiiliga, nagu ma olen: minu masendustunde ja pesukuivatusresti alla kogunevate tolmu-ja karvarullide vahel on kindel seos.
• Püüdle klassikalisema sisustuse poole - ka sisustuses valitsevad kiiremad trendid, nt plastmasstoolid jne. Kui on valik odava melamiinkattega kapikese ja antiikse odava korrastust vajava kapikese vahel, vali korrastust vajav kapike ja värvi see fusion/kriidivärviga üle ja tee korda, või lase korda teha. Siis on su kodu ka sedavõrd omanäolisem.
• Ära lase etikettidel ja siltidel valitseda. Ma ei tea, kas see on pelgalt minu kiiks - sageli näen mõnes muidu kenas kodus äkiselt (nt venna pool või kinnisvaraportaalides surfates) suurt palmolive maxi vedelseepi, või et mingisugust Rex pesupulberit, mis seisab uhkelt poti kõrval. Minu tundliku silma arvates võiks vedelseep olla sobivas dosaatoris ja pesupulber kapis või vahvas purgis. Aga kui mingi äge vedelseep nt Läti firma Madara vms kraanikausi kõrval ilutseb, tundub kohe, et siin on ka mõningal määral teadlik pesuvahendite tarbimine :) 
• Läbimõeldus. Läbimõeldud detailid. Jep.

Suurte muutuste aeg meie korteris

Suuri muutusi võib näha allolevatelt piltidelt. 

Elutuba ilma kirjutuslauata on justkui saal. Kui sinna veel diivan kunagi lisanduks. (Ja vb ka seinad üle värvida khmmm). Siis oleks, nagu öeldakse, vabseee. 

Eile ruttasin kibekiirelt Bauhofi. Millegipärast tuli takus - vaja enne vanemate külaskäiku (loe: inspekteerimist) mõned elemendid soetada. Mis kokkuvõttes ei olnudki nii olulised. 

Valisin lampi magamistuppa waaaay liiga kaua. Chatt BF`ga ei andnud ka midagi juurde: "vali, millist tahad. Sa juba tead, mis mulle meeldib ja mis ei meeldi". Nimelt on mul paha komme tegelikult selgitada asju, mis talle eriti ei meeldi, ümber, katsuda rääkida need asjad talle meeldima. 

Selle lambi, mille lõpuks ostsin (hea ja soodne variant ideaalse puudumisel) ei ole mäletatavasti tema lemmikute hulka kuuluv. Aga jah. 

Nägin Bauhofis veel vana töökaaslase elukaaslast, hehe. Tema rääkis mulle ka mehe vaatevinklit valgustite osas, mis avitas mul seesama lamp ära osta. Nende remonditud kodus ei ole jätkuvalt lampe - ainult pirnid ripuvad laes. Peaasi, et valgus on olemas, lakke nagu ju eriti ei vaatagi, unustad täitsa ära. Mnjah. Minu isiklik vaade on, et lakke vaadates tohi tekkida mingisugust jubedusevärinat. Siis rääkis ta veel, et matid värvid kööki on ka täiesti okeid. Nad pole väidetavalt hästi pestavad, aga nagu suva. Sa ei ole ju 20 aastat sama värvi köögiga enivei. Muidugi räägib tema (töökaaslast tundes) korrektsete inimeste aspektist. Ei mingeid ketsupipritsmeid, sest toitumisnõustaja mehena ta arvatavasti ketsupist hoidub....

Vanasti mahutas elutuba pea tervet meie elu: paremal kööginurk (jätkuvalt on),
terve aknaalune äravõetud mahuka kontorilaua poolt, keset tuba lauake jne

Pärast seda, kui kontorilaud sai vanasse magamistuppa aka rõdutuppa toimetatud,
on siin ruumi isegi joogamatt maha panna. kind of like selline tühjus. Aga imelik ka.
Mõnes maailma nurgas on see max luxus, kui sul on oma kodus nii palju ruumi. 

Meanwhile rõdul avasime hooaja.
Asi tegelt samal ajal kööki ühte seinakest torude ette ehitavas remondimehes.
Pagendasime end tolmuvabasse kohta päikese all.

Peaks olema pilte sellest küll, kuidas vanasti see tuba välja nägi.
Noh, igaljuhul, nüüd on selline.
(klaveri asukoht not fixed)

Bauhofist ei saanud tulema ilma mürdipuukeseta.
Lisab sellist vahemerelikku puudutust meie liigagi beezides toonides ruumile.
Also, kuna väljas suur tuul, 5. korrus on paras tuultetallata paik,
siis õuetaimed sai tuppa toodud. Rohkem taimi seekord rõdule ei hangi ka:
minimalism ja hoolimine taimedest (ei soovi neile surma meie rõdul)

Progressid magamistoaga

Mina ja Rosin hakkame tagatoa eluga tasapisi harjuma. Täna ööseö sain juba rohkem sõba silmale ning 2 unenägugi näha. Eelmisest posttusest tuttava vana pruuni voodi müüsime nagu niuhti maha. Nüüd olen uue laelambi ja laualambi otsingul. Praegune laualamp on minu maitsele ja sellele toale vb liiga romantiline. Aga odavmüügist saadud ja siiski nägus! Igaljuhul, mu nägemuse kohaselt on vaja midagi metalset või valget või lausa musta. Laelambi saaga on liiatigi pikale läinud, energiakulukaks osutunud. Vaatasin netist järele ühe lambi ja läksin esmaspäeva õhtul sellele poodi järele. Aga mida seal poes ei olnud oli see lamp. Vaip jalgealt tõmmat, tuleb hakata mõtlema ning üleanalüüsima, milline valgusti sellesse ruumi üldse passib.

Tänane lõunasöök, sest ei tulnud millegi hea peale, mida süüa.
Aega ka polnud parasjagu...

Milline laelamp siia sobib?
Laualambi lubasin vanemaele.
Põrandalambile tuleks ka uus vari soetada.

Istun siin oma krõpsupakiga elutoas ja ühtlasi avasin õlle. Külmikus oleas. Sel nädalal palju meditatsioone tehtud ning üks tähendusrikas väljaskäik loominguliste inimestega (sõbrad vist too strong word? mõned neist olid sõbrad ka lol). Loodetavasti ei vii see õluke mind jälle rööpast välja nagu eelmisel nädalal, kus 2 päeva kolmest nädalapäevast "väljapoole" elatud/oldud sai, samal ajal, kui oleks oma musaga pidanud tegelema. Mnjah. Igaljuhul, läpakataga ja söögipoolisega siin istun ja Youtube soovitas sellist vidjot.  Vt allapoole. Okei siis. Tip nr 4 on mu lemmik - tidy people don´t clutter. Minimal aesthetid etc. JAH! Ja natukene hirmuga vaatan selle naise majapidamist ja olen õnnelik oma kolmetoalise korteri üle, mille korrashoid mul veel napilt üle jõu ei käi. Maja oleks korrashoiu mõttes liiast. Või siis peaksin hirmuspalju oma iseloomu muutma, et minust saaks ekstrategus inimene.

Tänastest tegemistest: teeme vana magaistoa töötoaks. Ja loodetavasti jõuame ka tagatoa vana amortiseerunud riidekapi osadeks lammutada. Ja siis homme loodetavasti jõuan igasugu clutterit likvideerida ja ära viia. Elagem vähemate asjadega ja rohke vaba pinnaga, mida on kergem korrastada, aye!