R6du improvement

Igavate kirjelduste alert !!!

Röduamplit moodustades meenus, et väiksena polnud ma kobakäpp mitte ainult ömblemises vaid ka oma peenramaa loomisel/hooldamisel. Aga seekord ei vaata ma sellele mitte nii suure traagikaga, sest suure harjutamisega saab kôik käppa. There is always next year...;-)

Visiooniks oli mul elutoa prantsuse rödule kinnitada rödukast valgete petuuniatega. Valged petuuniad? Mhm, sest me hämarusse on vaja puhast valget värvi, mis pömst sobib kôigega. 

ampel paistab täitsa OK olevat, tuleb vaid rödu ka okeiks teha

Turul leidsingi üleootuste kenasid petuuniaid, vitaalse välimusega ja puha, nad pidavat suhteliselt kehvasti tuule ja külmaga vastu pidama ja kehva välimusega lillekesi leidus turul ohjeldamatus koguses. Kaks taimekest ostsin. Lisaks ühe ronitaime, mille nimi läks meelest ära. Märkasin, et mu kaasavôetud 10 eurtsi oli märkamatult näppude vahelt kadumas, kuid kavas oli veel hankida hunnik sparglit ja mureleid ja ehk veel midagi. Niisiis pidin tagasi Taskusse tôttama, kus "rahamasina" taga ootas uskumatult suur saba. Nuriseval ilmel astusin sappa. Minu ees olev naisterahvas kandis just täpselt sellises värvigammas kleidikest, käekotti ja kingi, et mul ei olnud seal väga igav seista. Sappa ilmus veel nuriseva näoga inimesi, keda ennist turul vôi selle läheduses nägin. Möni neist löi käega ja lahkus järjekorrast. Sain siis löpuks oma raha ja toidu kätte ning mötlesin, et äkki jääb see ampel ikka liialt värvivaeseks ning otsustasin kollased-ei tumelillad minipetuuniad juurde osta. Valik keeruline: Lilla hea kontrast, aga kuidagi sobimatu siiski vist, kollane mulle meeldiks, kuid ei annaks ehk mönusat kontrasti. Lilladega lahkusin turult.

Löunaks olin tagasi kodus ja leidsin, et elukaaslane on ka üles ärganud, einestasime pasta, spargli ja naturaalvorstikestega, ja siis sumasin rattaga Löunakeskuse manu lillepoti jahile. Mul oli üks juba valmis vaadatud, mis polnud sugugi odav, aga mis sa ikka teed, kui sa just seda soovid, ja hiljuti oli palgapäev.

Enne muidugist pidin kolama niisama Löunakeskuses ringi, otsisin tegelikult ka ninakannu, mida arvasin Looduspere poes olevat, aga ei olnud. Seejärel külastasin ka I.L.U. poodi, kus tegelt tahtsin mingit sügavniisutavat kreemi, sest see Apotekhast saadud aaloegeel teeb oma töö ära ainult pindmselt ja kui jalg kusagilt kriimustada saab, siis tulevad need valged kriipsud, teate küll. 

Küünelakkide osakonnas peatas mind müüjadaam ja küsis kohusetundlikult, et kuidas ta saab mind aidata. Ma siis niisama mainisin, et näe helesinist küünelakki tahaks, aga ei oska ôiget valida. Tegelikult vaatasin, et hinnad ikka kirved ja sellist sinist tooni, mis mulle meeldiks, ei paistnud seal olevat. Käisime temaga läbi köik sinised küünelakid, iga ühe juurde jutustas ta lühidalt midagi, mis polnud mulle eriti uudiseks, ta viis mind siis Art Deco lakkideni, mis juba enam-vähem kannatasid hinnapoolest ostmist (aga mille tekstuuris veic kahtlen) ning proovisime siis paberi peal, kuidas lakk katab. Vöib ettekujutada, kui kaua aega seal läks. Oehhh. Lahkusin poest midagi ostmata. 

Tagasi rödu improvementi juurde: 

Prohmakatest: 

1. Paistis, et lillakas mini-petu ei sobinud kampa. Pealegi paistis, et

2. Mullast jäi puudu (eelmise koti jäägist ei piisanud)

3 K-rautas käik: rihtisin alguses Decorasse, et saaks ehk lilla tegelase asendada kolmanda valge petuuniaga ja mulla samast kohast. Aga kell oli juba natuke üle seitsme kui kohale jôudsin ja ei jäänud muud üle kui sellesse kallisse ja jumalast mahajäetud kanti pöörduda. 

3.1 Valgeid petuuniaid ei olnud, mistöttu otsustasin selles räsitud valikus valge roni/minipetuunia kasuks. Ei ole just pöörfikt, aga vähemalt sama värv, mis sest et palju kollakam ja tuultes ja vihmades päevinäinud. Lisaks sellele oli taim kallim kui Decoras ja turul. Sunnikud. Hoidke siis vähemalt oma taimi!

Naabrile paistab päike ka aka tomatikasvanduse varjuteater

3.2 Mullakotid olid mullased ja märjad. Lausa imelik oli seda räpakotti kassaletile, tülpind näoga kassatüdruku nina alla poetada, aga mis sa teed. Kassatüdrukul oli pohh, isegi ei pakkunud kilekotti ega midagi, ka taime ei mässinud paberisse or anything nagu turul onu hellalt tegi ja soovitusi ning nippe andis, kuidas taimi hoida ja transportida. Küsisin ise koti siis ning

3.3 trotsisin vastutuult söites, lilled ja kilekott lipendamas kodusuunas. 

Köjujöudes vaatasin, et mu potti tehtud kombo oli tegelikult päris okei, kuid sellegipoolest

4. eemaldasin lilla minipetuunia ja asendasin valgega, mis ei teinud olukorda ühtlasemaks.

5. Prantsuse rödule ei saanudki seda kunsttükki panna, sest akna ja röduvôre vahe oli liiga väike.

6. Rôdu käsipuu poole ukerdades oleks peaaegu pikali käinud selle moodustisega.

7. Ronitaim jäi valele poole, aga enam olukorda muuta ei saa

8. oeh jnejne.

Positiivset:

1. Ei kahetse, et valgete lillede kasuks otsustasin. Hea tunne siiski tuleb, neid vaadates. Valge on ilus. 

2. Pilootprojekt, kogemusevôrra rikkam.

3. Ôppetund, kuidas taimi kombineerida...

4. Midagi veel kindlasti

Aeg kohendada rödu!

 aias toimetamas

Mind ju aeti paradiisiaiast välja kui olin ca 10 a. Vanpsi majaosa ja dzunglit meenutav tohutu aed said uutele omanikele, kes sellest imede ja mängumaast, mu teadvuse kasvulavast omale suure inglise muru väljaku buldooserdasid. 

Lillemüüatest-kasvatajatest sugulastel kah selline suur sopiline aed Ihastes, mis lôppeb hipodroomiga. 

Seega ei ole freudikummardajatel raske järeldada, miks minule sellised aiad on hingelähedased ning lausa aiaideaalideks. Teisalt pole mul midagi ka lageda maa, muruplatsi ja ääretu minimalistliku korra vastu. Midagi taolist on teiste vanavanemate maakodus. 

Ja üks kena sümbioos on jaapani aed. 

Well, anywayz... kuna mul endal aeda ei ole, olen kaua soovinud omale eluaset, millel oleks rödu. Rôdu on toa pikendus ja on sellisele isikule nagu mina (kes mitmeteise ruutmeetrilist aeda hooldada ei jôuaks - jäägem realistlikuks oma vôimete koha pealt) ideaalne tööpöld ja pelgupaik.

Röduga kaasas käivad mitmed mönud ja kasulikkused. 

1) Seal saab teha peaaegu köiki asju, mida toas, aga värske öhu käes, nt a) pesu kuivatada, b) juua hommikune espresso v roheline tee c)süüa d)lugeda e) internetis häkkida f) söögitaimi ja ilulilli kasvatada g) vastu vôtta suur loomingulisepuhang, mis just sellises kohas arvatavasti vôib suurema tôenäosusega peale tulla. h) jne...

2) Seal saab teha asju, mida tehakse aias a)loe eelmist punkti b) röhutada eelmise punkti alapunkti f. 

Kuna on hilisôhtu ja ma ootan tegelikult küünelaki kuivamist siin, siis hetkel ei jätkaks rohkemate rödu mönudega.  Mainiks ära väikese miinuspoole (mis mönesmöttes on ka pluss) konkreetselt meie antud rödu osas - päikest vötta seal ei saa, sest see asub varjupoolel.

Ps. Liitusin vahepeal Pinterestiga ja seal siis näha kogumik rôdupildikestest, mis mind ispireerivad. Link siin! 

Ps. Ema selgeltnägija teadis jälle ja tôi maalt tükikese kevadet. Seega on nurgakivi rödusisustusele-haljastusele kenasti antud (vaata pilti allpool). Aitähh! 

Ps. Ja aitähid ka elukaaslasele, kes arvatavasti seda kevadekest nähes pani tähele, et aknad ei ole ülearu puhtad...

Puhkus munapühade ajal

s:"ma olen ju see, kes mitte kellelegi-millelegi, isegi... tea küll..."

m:"putukatele?"

s:"...liiga ei tee ei teeks..."

Mingi taoline telefonivestlus söbraga leidis ükskord aset teemadel, miks me kunagi kellasid sünkroniseeriud ei saa ja miks ta muga pajuoksi korjama ei tule. Olen minagi hakanud vähehaaval mötlema, et noh.. kas oksasid ja muud elusloodust ôue kakkuma minna ikka niiväga kôlbab? Mingid kôlbelisusküsimused hakkavad tekkima.

Eks vanad eestlased rääkinud puudega ja selgitanud neile, mis otstarbel nad kohe maha vöetakse. Mina tahan köigest, et mu akna all oleksid rohelistes pungades ja urbades oksad. Asi pole elu ja surma vahel muidugi. Seega okste tuppatoomine on seljatatud. Poest üks potilill ja asi vask. 

Tegelikult tahtsin veel oma unenägudest rääkida. Kuna mul nüüd nädalake puhkust ja aega unenägusid näha, siis ma neid ka näen. Ja väheke analüüsides on neil ikka tugev side sellega, mis eelmisel päeval kogetud, kuuldud, nähtud. Vot. Mitte köik unenäod muidugi.

Taaskord nägin unes olukorda, kus seekord kôlkusin alguses mingisugusel linnamüüril ja seejärel sattusin mingisugusesse majja, mille köik korrused läbi käisin. Muidugi pönev vaadata, kuidas sama ruum erinevat moodi iga pere poolt möblitseertud. Alla jôudes nägin maja ees mönusad helesinised basseine peaaegu nagu TÜRi ees need Lotmani kujuga ansabli moodustavad basseinikesed. 

Aga päevakajalised unenäod on näiteks need, et paar päeva tagasi nägin unes. et olin maal. maa oli lumest valge ja üle taeva lendas mingi komeeditaoline asi, mis endast musta tossu maha jättis. must toss oli kuidagi suleline. See tulenes ilmselt telefonikônest isaga - kavatsen maal kah veidikene rohelisem näpp olla sel aastal ja kuba kavandan. 

Unes nähtud musavidjo, kus me oleme Kz`ga metsas, tüüned värvitoonid ja äge musa - arvatavasti see, et temal seal TMW ajal fun fun ja mina siin tutvusin hoopis ühe teise bändiga. 

Täna aga nägin unes, et ma käisin koolis, Oma kodulinnas, selles koolis, mida praegu buldooseritega kokku aetakse... Käisin koolis hobusega. Armsa pruuni hobusega. Aga hobusega koolis käimine polnud mitte harlilik kooliöpilse tegutsemisviis. Hobune polnd kunagi (kahel korral mu unenäos)  seal kohas, kuhu ma ta tundi minnes jätsin. pealegi autode vahele oli teda kuidagi niru jätta. Viimasel korral siis leidsin enda hobuse asemelt hoopis suurema pruuni hobuse ja jöudsin kohe järeldusele: "Well, this isn t my hoorse!" . Vaatasin ringi, kus ta mul olla vôiks. Hüüdsin siis teda.  Hüüdsin vist MATT DAMON. Ja minu hobuseke hirnatas ja liikus kohe minu poole. 

Ilmselt nägin unes seda sellepärast, et stalkisin töökaaslasi. ja üks neist on suur hobusefänn. Tema piltidel tundusid hobused tôepoolest nunnud ja vahvad loomad. Kuid minumeelest on tobe hobust omada ainult sellepärast, et temaga hipodroomil üks tiir teha vöi kuhugi vôistlusele saata. Hobune vöiks olla ikka inimese söber ja truu ja samas praktiline kaaslane.