pmts 70 eur eest pistikuid (je veel üht-teist)

Käisime täna ostmas põrandaliiste ja pistikuid, sekka veel paari tarvilikku elementi. Ja mingisugust jublakat, mis ühtesid voolikuid kinni hoiab. Antud ülesanne ületas igasuguse ettekavatsetud "lähme kohale ja vaatame" lihtsuse piiri. Poe sulgemiseni oli 15 minutit. Tunne oli veidike nagu "naabrist parem" saates, kus otsuseid tuleb langetada kiiresti ja võimalikult õigesti.

Alustagem algusest. Õuepüksid jalga ja minek.  Rosinale selgitada, et tema seekord kaasa ei tule.

Mis meenutab, kuidas eile möödusin ühest koeraga mammist ning kuulsin tema südamlikku manitsemist. Mammi, nähes mind mööda vuramas, hakkas koerale sõbralikult ja püüdlikult selgitama:"Ma rääkisin ju sulle enne, et ära kaugele mine, näe, võid ratta alla jääda" . .. Või et neil oli koeraga juba varem kokku lepitud ja läbiräägitud, okei. Teeme ka Rosinaga midagi taolist vahel. Aga viimati lollitasime sõnaga "ploom", mis ta täiesti pöördesse viis. Ploom! Sellise üllatunud häälega. Ploom!

Väljas oli äkitsi vihmaseks ja tuuliseks läinud. Jäin alguses äbardlikult maha, väsinud. Aga utsitamise peale tõstsin tempot ning leidsin peatselt ka ergonoomilise lahenduse hoidumaks üleliigsetest ja kiiretest sammudest. Bussipeatus. Pidin elukaaslast lausa kättpidi talutama, et ta "õigest kohast" üle sõidutee tuleks ning jumalapärast mitte paar liigset sammu teeks. 

"Are you manhandling me?" küsis mu kaaslane veid ehmunult sellise ratsionaalse logistika ja suunamise peale. Selgitasin olukorda."Man up" oleksin võinud vastata, kuid nämmutasin midagi, püüdes olukorra ebamugavusest tingitud zeste selgitada. Arukas on sellise ilmaga siiski 1 peatus bussiga sõita, eriti kui see läheb 2 minuti pärast. 

Lähima ehituspoe sisekliima on minul vanal ehhituspoodlejal selge. Kui kohta pisut sagedamini külastaks, saaks täpsemalt aru, kellest kassapidajad valjuhäälselt taga räägivad. Tundsin isegi veidi empaatiat. Üks teenindaja oli hämmeldunud, et keegi noor sugulane ei helistanud talle tagasi. MItte kunagi. Sest ta ei viitsinud. On jultumus. Pikem taustajutt, küsige, kui tahate klatsi kuulata. Mina siin olen siiski remondijutu peal väljas momendil. 

Enivei, mis kus asub, on mul üsna selge. Vastukaaluks, mis selge ei ole, on videocallid elukaaslasele. Püüdsin eelminekord helistades näidata mõnda toodet, et konsulteerida, kas see on õige või vajalik, aga panin kogemata valjuhääldi peale. 

Nüüdki oskasin meid limiteeritud aja jooksul õigetesse riiulivahedesse juhatada. Aga mida ma ei osanud. Valida pistikuid! Sest neid on nii palju! 

Okei. Nutikas: käppelt valisime oma teised errandid ära teha, ja naasesime siis keerulisema ülesande juurde tagasi - need neetud pistikupesad ja lüliti. Meil neid pistikuid tarvis 11. Mõnda pistikuraami neljalist, mõnda kahelist, mõnda ühelist, if u know what i mean. Beezid, hallid, valged, erinevad firmad. Jeesus! Milline on hea pistikufirma?? Pole eales selle üle juurelnud. Haarasime lähedalasuva vanema müügihärral nööbist, aga ta ei osanud meid kuigi palju edasi aidata. Minumeelest. Aga paistis, et mu armas elukaaslane sai innustatud.

Võtame valged! Meie esimene otsustav valik. Well.. jah. Ja noh, ühe firma omad peavad olema. pistikud ja nende ümbrised. Võtsin ühe kätte, näitasin - see on valge, võtame selle!

"See on liiga ovaalne, ja selliste ovaalsete relieefidega," teatas kaasa murelikult.

"Kus?"'

"Katsu!"

"Jummel on jah. Selliseid me ju ei taha"

Siililegi selge. Huvitaval kombel on meil mingisugused asjad, mida ei pea üksteisele selgitama, sarnane siseesteetika (va see et ta arvab et slim fit triiksärgid on okeid, ma ikka oversized fänn + veel mõned minor erimeelsused. nt et seisundiline musa ja modernism ei ole tema jaoks musa. pffff)

Üritasin seal veel üht ja teist katsuda, aga temal juba selge, et võtame need ABB omad ära, mis küll üsna kallid, aga nad ei ole vähemalt relieefidega (mis, nagu tuleb välja, meil elutoa omadel on! omg!). Firma nime olin kuulnud - sounds legit.

Nüüd jääb vaid loota, et oleme õige valiku teinud.

Uih, obstaakleid oli veel. Haaran hunnikust endaarvates ühe pistikuraami, aga see on hoopis riiuli vaheseinake, mille sealt lahti kangutasin. Oeh. Ja kus on neljased raamid, mida meil nimelt tarvis on?

Veidi tuhninud, vaatasime hinnasilte ning võtsime hinnasildi infot jälgides õiged. 

Hinnasildi info aga tekitas kerget hämmeldust pistikute endi osas. Allpool asetsevad olid ca 5 eur, ja ülemised ca 3 eur. Alumine on maandusega! Aga ülemine on ka! Aga alumine on ... isegi kood oli sama. Igaks juhuks krahmasime ülemiselt 3 eur korruselt 11 pistikut ja panime kassaleti poole ajama. 

Liistud jäidki ostmata. Aga ega sellise vihmase ilmaga poleks olnud neid ka väga meeldiv transportida. 

Siis viskasime elektrikuhärrale kõne peale, veidi kahtlane, et tal kohe aega nädalavahetusel tulla, ja off we went. 

Homme on mul keeruline päev. Laupäev. Suur soov on UIT raames mitu linna erinevates otstes asuvat taiest külastada. Ja jõuda ka K Rautasse ühte lampi vaatama/ostma, milles me jõudsime konsensusele, et see on ok. Also, Tõmbest tumesinine fusion värv - enne uue mööbli soetamist soodukaga katsetada vana mööbli värvimist tumesininseaga ja ehk on veidi värksem tunne enne kui uus mööbel paika saab (hopefuölly jõuluks) Samal ajal tuleb elektrik ca kl 15. Õhtul kell 21 on veel ka rattaretk öises Tartus. Ma tahaks näha, miuke on Kvissentali linnaosa! Ja tegelikult tahaks ka Tarantino uut filmi näha, mida just homme saaks, sest ülehomme kavatsen joogasse jõuda õigeaegselt, ja selleks on vaja mentaalselt ja kehaliselt valmistuda. Tahaks kõike jõuda. Eks uni selgitab vist välja, millised tegevused sõelale jäävad. Pluss, veidi murelikuks teeb, et ei ole saanud pangast silmaopi toetuse/laentsi vastust. See on teisipäeval. Jõle tobe, kui sellise finantsilise viperuse taha asi jääb. Aga vast ei jää! Esmaspäev on ka päev. 

Kes see laulab köögis? (täiendatud! + lambiotsing alaku!)

Miski spotify weekly vms. Tuli äkitselt midagi sellist: Päris energiline ja teistmoodi - siuke bänd nagu Lemon Demon ja lugu Touch down telephone vms. Kas see on sinu musa? küsin. Ei ole minu playlist, tõrjub tema. Minu oma ka mitte, ähman käega. Ja ta selgitab, et weekly soovitused vms, mille mina olevat oma musa-kuulamisega tema kasutaja alt "ära rikkunud". Nentigem siiski, et pigem "kõvasti parandanud" :)

Põrandapaneku viimane päev on täna. Aga alles siis, kui töölt saabun. Juba veidike kahetsen, et tänaseks tööpäeva sebisin (20.august!!!), et meie suvelõpu rahalagedast olukorrast välja tuua, sest... Sest.

Esiteks magasin tohutult sisse. Püüdsin meenutada, mida unes nägin. Nagu mingi märul toimus. Ja nüüd on tunne (kuigi see oli juba eile õhtul, aga lihtsalt ei jaksanud), et tahaks blogi kirjutada: seda siin, tavalist, ja spirituaalset. Palju on vahepeal juhtunud ja kirjutada. Aga. Pole jälle jõudnud. Kirjutades spirituaalne, vaatasin kella ja see on 09.09. Aligned, aight! 

TULEME TAGASI KODU JUURDE, ja köögipõranda. Tibusammudel asjad edenevad. Täna õhtupoolikul on viimane osa põrandat kleepida. (jah, vahepeal tuli igasugu asju vahele, mis neid protseduure aeglustasid) .  

Põrand ise siis LVT (Moduelo) Foorinist, kus on päris hea valik. Mitte-klikiga. Sellesse põrandapoodi minek oli ka meie autota tartlaste jaoks paras katsumus, sest  nädala sees on tööpäevad pikad ning see pood on üsna proletariaadivaenulikul ajal lahti, asudes üüratult kaugel: Sepaturust veel edasi, Olerexi kõrval. Küll aga saime siiski mu lühematel tööpäevadel kahel korral (või kolmel?) seal käidud ja asjalikku nõu ja lõpuks ka need vinüülplaadid saadud. Kokku läks ca 250 eurts meie põrand, ja lisaks põrandaliimi ca 3 l (3x9 eur miskidsendid). Mm, meie põrand on ca 9,5 ruutmeetrit.

Mõned näited Instagramist, milline see põrand välja peaks nägema, on siin ja siin (parem picc samast ühe rootslase põrandast siin). Viimane paistabki olevat identne meie omaga.
Meie peamine soov oli tegelikult, et see näeks välja nagu kivipõrand. Muud asjad hargnesid kompromisside nimel ja selle kompromissiga siis jäime rahule lõpuks. Kuigi päris kivipõranda muljet vist ei jäta.

Niisiis, LVT põrandaplaadid pluss stripid sinna vahele, viimased näevad välja nagu vuugivahed, aga on kleebitavad. Selgus, et strippide kleepimine on lihtsam kui plaatide eneste. Ja kõige keerulisem üldse on põrandaliimi kasutamine. Meile soovitati Linconas tavalist universaalset Kiilto põranda-seina-liimi.... meil on seda kätel, jalataldadel ja vanni põhjaski, lisaks köögipõranda, kus ta soovitatav asukoht. Liimi mahapaneku kohta on youtube`is oivaliselt palju videoid. Jaotasime põranda neljaks osaks. Liimisime ühel päeval kõigepealt ühe osa, siis teise, ja siis eile kolmanda (sest samal päeval läks pimedaks ja meil ei tulnud pähe ka lamp tuppa orgunnida, pluss me olime ka parajalt väsinud), ja tänaseks jääb viimane osa, kõige raskem. See, kus peab kõige rohkem plaate lõikama. Huhh, aga high five, saime lõikamise ka lõpuks täitsa käppa. 

Peaks pessu ja tööle lippama nüüd. Tehnilised küsimused palun commentsidesse, hehee!

Õhtu käes, põrand maas :) Loodetavasti see liim ikka hoiab kogu kupatust kenasti koos.
Nüüd on vaid ca 3 päeva oodata kuni võib furnituuri kööki viia.

tadaa!

Reipalt edasi: Põrandaliistud ilmselt tulevad umbes sellised. Neljapäeval vastav poodlemine päevakavas.

Kuna stripid aka fake vuugivahed valged (kind of), aknalaud, lagi ja liistud valged, tuleks prolly ka lamp valge soetada. Või siis must? Aga ikkagi kohtvalgusti, või nagu empsi sõbrants olevat öelnud - kunstisaalilambid, nendega saaks suunata valguse, kuhu aga tarvis, nt midagi sellist (enamus linke abc ehitusest, sest see meie majast 5 min jalgrattasõidu kaugusel ja seal on enamasti kõik! olemas). Ikeas on ka taolisi lampe.  Kas keegi oskaks veeeel midagi soovitada?

Iseenesest vahva idee supikonservist meisterdatud lamp, Ingo Maurer style, ent vaevalt see meie üsna süngetoonilisse kööki piisavalt valgust annab:

Kodu. August. Zen....

Praegune elamine. Siin on nii palju, mida vihata, nii palju, mida armastada. 5. korrus! Ränk trepiastmete jada, trepikoda ise pole ka suurem asi. Aga see vaade. See vaade, mis elutoa ja köögi aknast laiub, on super. Näeme Selverit, haha, ja katuseid-katuseid-katuseid, ja puid, ja taevast. Vahel hakkab mõni "uus" maja silma. Aknast näeb mäenõlvakut ja seda, kuidas nõlvakule erinevates stiilides ehitatud on. Mägisus ja kaljusus mulle hirmsasti meeldib. Seda tõdesin ka Edinburghis. Seal on tunne, et linn on rajatud lainelisele maapinnale. Kõrgendikud, ja madalamad kohad. Äkiline rohelus, keset linna, kui astud kivitrepist alla... 

Kui varem olen pigem põhjamaaliku ja pisut boho vahepealset sisekujundust kenaks pidanud, siis nüüd viimasel ajal olen aasia lummuses. Peened jooned, minilalism, vanem ja uuem puit, kivi, hiina tee, madalad istekohad ja lauad. Aiad!

Selline youtube`i kanal on ülimalt rahustav ja inspireeriv :)

Ei teagi nüüd täpselt, mida sealt välja tuua, vaatasin juba liiga palju videoid.

aga nt



Ja üks, mis mul juba lapsepõlves unistus: oma zen kohake siin päikese all, lopsaka looduse rüpes, aga samas mitte ka väga eemal tsivilisatsioonist, kus oleks mõnus terrass, aiake, klaver, ja mina ja mu elukaaslane rahulikult toimetamas, mõni koduloom ka... rahulikult toimetame, teeme näiteks kunsti, (sellest sain hiljem aru), kirjutaks midagi, naudiks elus olemist.
Midagi sarnast selle videoga:

Kunstnikud tunduvad olevat ühed õnnelikud inimesed. Muidugi on neil ka üks oluline omadus selle kõige juures - nad oskavad hinnata ilu enese ümber. Ja seda ka luua. 

Mul on sageli tunne, et olen looja. Loon midagi, millel ei paista küll nii suurt kaalu olevat, mida rahaliselt hinnataks või lausa vau karjutaks, aga ma loon. Sellest annavad märku mu blogid ja muusika (mida võiksin ju ka rohkem teha... aga). 

Olekski tarvis loodusepoole pöörduda, et jagu saada mitmetest tähelepanukõrvalejuhtijatest. Imetlen inimesi, kellel siht niimoodi silme ees, et end ei lase kuidagi sellejuures segada. Teevad oma kunsti. Inspireerivad.