Mis saiad? Nisujahu pidavat olema mürk, toitainevaene, paksukstegev ning lõppeks veel ka sõltuvusttekitav. Sellest on rääkinud nii Telegram, Liis Orav (toitumisnõustaja) kui ka mu enda ekstöökaaslasest värske toitumisnõustaja, kes kõike omal nahal läbi proovib. Liis Orav mainis lausa nisujoovastust. Täitsa võimalik, et selline asi olemas on. Mu guugeldamine ei kandnud asjalike artiklite osas kahjuks vilja. Nõu links!
Uhh, üritasin eelmisel aastal saiakesi süüa. Neid sealt turu juurest kohvikukesest: Kreemisaiad ja õuna miskid saiakesed. Olles õginud 3 säärast pehmet ja hästilõhnavat saiakest hakkas kõhus raske ja ebamugav. Selline inimkatse viis mind arusaamani, et ma ei saa saiasõltlastest eriti aru. Ja ei oska nisusõltuvuse kohta aad ega ood öelda.
Okei. Kuhu ma oma jutuga jõuda tahtsingi!? Ahsoo, tahtsin jõuda infoni, et mul on nüüd juba aasta aega elamine uues kohas, uues korteris, viiendal korrusel. Ja hoopis teistsuguste featuuridega kui eelmine armas korterike.
Teise asjana tahtsin jagada hetkelist kimbatust. Nimelt 2015 aasta detsembris tegin omale korralikke kausikesi lõunasööki tööle kaasa. Mida ma sel aastal teinud olen? Tühjagi?! Fookus on olnud mujal. Energiad on teistsugused. Hommikuti ei ole aega. Ma lihtsalt ei tee omale aega, sest kogu selles olukordade uudsuses olen unustanud oma rutiinid.
Nüüd hakkan sisuliselt kohanema ning oman jõudu oma hommikurutiinid vaikselt tagasi tuua. See tähendab hommikust joogapraktikat ja tööle toidu kaasa vaaritamist. Tee ja vee joomist.
Mitte vähemtähtsam kimbatus tekkis sellest, kui mõtlesin, et mis siis on minu 2017 aasta avastatud uus supertoit. Olen siin eelnevalt avastanud enese jaoks avokaado, kaalika ja bataadi. Selle aasta avastus aga on olemas küll, neid lausa 2.
1) ODRATANG!
Odratangud siis on lihvitud odrakruubid, viimased peaks küll tsipake tervislikumad olema, kuid meil on ju vaja kiiresti söögilaua taha saada ega malda seda haudumist ära oodata. Nad on taskupärane ja ma arvan et tervislikum alternatiiv nt kuskussile ja noh, miks mitte ka kinoale.
Minu sõmera tangupuderi retsept on lihtne:
Võta tangud, pane keevasse vette, jäta sinna miski 15-ks minutiks.
Samal ajal pruunista pannil sink ja sibul, sage külaline meil pannil on ka spargel ja paprika.
Nemad võib siis kah ära pruunistada. Lisa maitseks tüümiani, soola (roosa), veidike pipart ja punaseid pipraid.
Võta küpsend tangudega pott pliidilt ja loputa/nõruta ära. Läkita uuesti potti ja kalluta pannil praadund kraam tangude manu.
Sega, lase veel mõni minut vaiksel tulel küpseda, serveeri, naudi!
Telefon oli mul parajasti tühi ja ei viitsinud kaunist õhtusöögist pilti tegema hakata. Pisut ülevamal pool on illustratsiooniks tšätt peikaga, kus ta ilmselge vaimustusega eelistab igavale pastaroale (verivorstiga, ta peab liha saama!) tanguputru singiga.
Ma ei ole uurinud tangude/kruupide toitainete sisaldust, aga mulle tundub, et mu veresuhkur läheb lakke ning pudrule omaselt jäävad vektorid ülale üsna kauaks ajaks, nii, et ei teki mingit soovi vahepeal mõnda magusat vahepala napsata.
2) MUSTIKAD!
Selle suve must-have! Õgisin neid igahommikuselt banaanide, vaarikate ja kiividega. Vahel ka niisama. Rimis müüakse kultuurmustikaid. Neid läks nädalas 2 pakki. Siis hakkasin turult metsamustikaid otsima. Nemad läksid kiiresti halvaks, kui neid sügavkülmas ei hoiustanud.
Hetkel aga, mis mind innustas seda postitust üldse kirjutama, oli mu praekapsaisu. Praekapsas bataadi, porgandi ja läätsedega oli toona mul ikka väga mokkamööda. 530 : 2 kapsapurki sai praegu ära nositud.
No comments:
Post a Comment