Hubane hall ja rohelus aknataga, Istun kodus, kuigi vôiks olla arvamusfestivalil, toidufestivalil, rakvere ööjooksul, Antsla laadal v lihtsalt kellelgi külas. Aga ma kodus
Bon Iveri mesist kurblikku vôlu ammutamas. Mis vallandab minus grafomaaniahoo, ja sellest ka tänane blogipostitus.
Räägitakse, et unes käid sa teises dimensioonis, misiganes dimensioonis, oma mingis teises elus vms. Olen mitmel korral oma unes käinud huvitava arhitektuuriga kohas, elanud sellistes majades, kus on palju puitraami ja klaasi, aga ka mingisugustes lobudikust maamajades. Kolasin just pinterestis ja nägin midagi, mis mulle üht mu und meenutas. Mingil arhitektuuri lehel ükspäev nägin samuti maja, millega väga sarnases majas oma unes olen elutsenud ja tegutsenud. Môned näited juures. Aga seda ühte kasvuhoonet meenutavat maja ma enam ei leidnud. Igaljuhul oli see täitsa ok elamiskoht! Ja äge!
Viimati nägin unes ühte pônevat sakraalehitist, arhitektuuri märkasin alles hiljem, sest unes toimus parajasti mingisuguse muusik-spiritualisti fännikokkutulek. Seal ta tiibklaveri taga asetses vastu akent paistes selline tume nagu vastu valgust ikka, ja andis allkirju. Mul ei olnud tema viimast üllitist ja kuhugi käepeale ta nime ei tahtnud ka. Nägin seltskonnas muideks ka T (kunagine ex), keda oma unedes kôige sagedamini näinud vist üldse (ühes unes kolisin ma taga väga mönisasse kohta hispaanias, kollaste seintega magamistuba oli). Hiljem läksin artisti juurde ja ajasime fännijuttu. Liikusime lôpuks ühte ruumi, mis oli kirikutorni alune saal. Lagi, mis ülevalt kokku viis nagu torbik, oli
tumeroheline ja mul oli selle all ebamugav olla. Tikkusin eemale. Praegu meenub, et kui mind ristiti, siis ei tahtnud ma ristimisveega kokku saada, üritasin end selle vee eest hoida, aga sain ikka pihta, natukene, selle veega. Selline eemalehoidmisinstinkt. Sarnane mu unes. Istusime ja kuulasime mingisugust loengut ses veidras rohekas ruumis ja liikusime pärast grupiga mööda tänavat mere äärde.
Olen unes käinud täiesti müstilistes linnades. Ühes linnas oli mingisugune legendaarne"valge kivi", millest raekoda ja pinnakatteplaadid tehtud. Sinna linna sain hiigelsuure teo peal paljalt mööda jôge ujudes. Linn aga oli juba enam mitte nii utoopiline. Seal vurasid isegi trammid ringi.
