Tududududuududududutudutuba

Hilisõhtud, kus mina enamasti olen juba kaalikalaade toode, särab elukaaslane vilkalt igas eluvaldkonnas. Näiteks oma arvamuste avaldamises, mida, mulle tundub, ta sageli väljendada ei viitsi - tähendab, ta väljendab ülimat tolerantsust enamike mu ideede suhtes. Aga mina tahan itaalia stiilis kirglikku arutelu, lenduminevate taldrikutega, ja puha. Okei, okei, lliialdus. Aga sageli on ju nii, et mees ei viitsi sisekujunduse teemasse süveneda ning tüütust vestlusest hõlpsalt pääsemiseks tuleb öelda JAH või mõne muu heakskiitva mõmina või nentida, et hetkel ei ole aega. 

Ühel sellisel hilisõhtul sattusime diloogi magamistoa osas. 

Taustaks: Paistab, et ma ei oska elada ilma remondita. Selline love-hate suhe, kus nagu ühest küljest tahaks, et asjad edeneks ning muutuks kenamaks, ja et oleks juba kena, teisest küljest ei ole ise vana kala selles valdkonnas ega ka väga usin remontija. Nii see staatus püsib pidevalt remondisena. Koguaeg on aeglase progressi tunne. Progressi tunne. Mine tea, kui korter korras, mis minuga siis toimuma hakkab? Samas, kas ta saabki kunagi päris korda? Tallinn pole ka valmis veel, aga muidugi ta pole ka korter. Õnneks ma niipea oma remondielus lõppu ei näe - uue elamispinna soetamisel on samuti vaja siseviimistlust hakata nuputama ning kõike muud. Ja aeda! 

Enivei, tõi tüüp lauale info, et magamistuba võiks olla selline a la eukalüptikarva.  Hetkeks olin pahv. Arvasin, et olime vaikimisi tapeedis juba kokku leppinud. Aga tapeedi vastu on mu kaasal allergia. See ei lähe, kui ma just üleliia oma seisukoha eest ei seisa. Kes viitsib kohe oma seisukohta läbiajama hakata, kui pole teist osapoolt ära kuulanud. Aga mind hämmastas tema seisukoht veelgi: Nimelt ei ole ta kunagi olnud suurem asi rohelise värvi või rohekate toonide austaja. Mis värk sellega? Ta õigustas, et noh, hästi hele selline rohekas hallikas toon on ju okei. 

Integreerisin seda ideed ja seedisin veidi. Ja, jah. Järgmisel päeval sai sellest minu kinnisidee. Tuuseldasin jälle pinterestis ja mujal netis, nagu keskealistele turvalises suhtes naisterahvastele vist kohane(?). Ja jagan nüüd linki vastavale boardile. Nagu igaltpoolt vastu kumab, siis praktiliste lahenduste ja nippide osakonda mul suuremalt jaolt pole - peamine minu jaoks on aura või eee midagi sellist... atmosfäär, mis ruumis tekib. Ikka selline rahulik ja põhjamaine. Ja roheline, rohekas. Selgus, et see on üks 2020 a värvitrendidest. Üks link veel, kus näiteid. 

Põrand elukaaslase sõnul võiks olla ülejäänud korteri põrandatega sama tooni. Leidsin juba vastava laminaadi ABC ehitusest. 

Mulle meeldiks seda rohekat seinatooni kombineerida sinisetriibulise voodipesuga. Öölamp ka sinise jalaga. Samas mingi vales suuruses soetatud heegeldatud korvike on vist just enam-vähem seda tooni, mida elukaaslane silmas pidas.

2 olulist tegurit kogu krempli juures: rahalimiit (max 1000 eur) ja ajalimiit (max 1,5 nädalat)

Niisiis. Ettevõtmine ei tohiks kohe kindlasti ületada 1000 eurot. Uus põrand läheks maksma max 200 eur. Laevärv (kui vana värvi väheks jääb, dunno) ütleme et 20 eur. Oi, ja siis liistud. Ja siis tuleb uus seinavärv, mis maksab x eur ja võimalik, et värvija oleks mingi teine isik, kes selle eest tasu tahab. Kas pahteldama peab ka midagi??? (kordan veelkord: pole vana kala)

Nüüd teise olulise väärtuse/teguri juurde: aja efektiivne kasutus tapeedi mahakratsimise ja vana pehkinud laminaadi eemaldamise näol.

Pöidlad pihku! 

Arvatav remondi alustamise aeg on augusti mingi nädal, kui ma ühe oma puhkusenädala sinna veeretada saaks, või september. Elame, näeme.

 

värvigamma inspiraatorid

Köök - võib öelda, et valmis.

Moodboard köögi jaoks oli selline: 

Ja pärast pikki ponnistusi, ta ongi peaaegu selline, nagu Pinteresti eeskujud. Suured tänud elukaaslasele, kes lõpuks värvi välja valis ning jäi kindlaks oma soovidele: tammepuidust tööpind (liimpuit) ja peaaegu selline farmhouse suur kraanikauss (et seal saaks kunagi vannitada ka beebit!) Mööbliga oleme rahul, sai väga kena. Aga firmat ei soovita, sest neil oli mitmeid sisemisi möödarääkimisi. Selgus, et a la päevapealt olid mõned front-desk töötajad minema läinud ning uued olid... uued. Kirjutan kunagi ehk pikemalt, mis veidrusi toimus. Lühidalt aga: torudeprobleem, kubu paigutamise viperus - nõukaaegne maja on tänapäeva tehnika jaoks ebastandartne, ebasirged seinad, lömmiläinud kubu, mis õnneks kohe uuega asendati jne. 

Esialgne plaan oli köögitagapind plaatidega katta, aga jätsime selle aja, raha, töö jms mahukuse tõttu üldse ära. Ilmselt laseme klaasi panna. Nagu seinapinnalt kenasti näha, praeme ikka korralikult ja rasvaselt. Kubu on õnnistus. Samuti on õnnistus nõudepesumasin! Kraaniga läksime veidi alt võib-olla.  Firma pakkumises enam-vähem ok hinnaga paremat kraani saada ka polnud. Ja rumala peaga ei hakanud ka poest midagi ostma, sest pole ise kraaniekspert. Hiljem torumees (kes tahab hästi teenida, hakake torumeheks!) selgitas, et üks jubin on võimalik sinna paigaldada, mis vee pritsimist takistab, ja üldse on sellised segistid olemas, mis vähem pritsivad. Herr torumehe jutt tuli meelde, kui nõusid ristiinimese kombel kraanikausis küürisin ja vett lahinal nelja ilmakaarde pritsis. Eks tuleb ise olla ettevaatlikum. Puidupind pole ka vastupidavuse poolest teistest üle. Ühe täkke ta juba sai. 

Aga üldiselt, kõik bueno!

Vanavanemate laud, mis seni elutoas aega veetnud, sai nüüd ka kööki veetud, ja minumeelest sobib sinna hästi, kuigi pildilt see ehk nii välja ei paista. Nüüd vaid veel mõni viini tool ja veel üks säänne skandi tool, ning asi vask. Näete õigesti, üks pildike seisab seal nurgas ja toetab selga vastu seina. Ta ootab ülespanekut - et söögilaua/akna sein liiga "plassiks" ei jääks.

Mu telefoni kaamera on ka pisut vigane ning ei mina ega köök ise pole täiesti sirged, mistõttu panen siia üles sellised hädised pildid. Usun, et kui keegi proff pildistaks, oleks ajakirjavääriline küll. Seda ma ju tahangi - elada nii toredasti nagu nemad seal ajakirjades ja raamatutes, muretutes videotes. Ideaal, mille poole liikuda.