Paar pildikest sellest, mis vahepeal toimunud on.
Ega eriti mitte midagi. Tööjuures pole netis reklaamiblokeerijat peal ja seega klikkisin on24 kummutivalikul (kummut on niikuinii mõttes olnud), kus kuulu järgi megad allahindlused. Ja nüüd on meil selline kummut, nagu all pildil näha. Üsna odav (5. korrusele kohale toomisega ca 60 eur) ning pisut kipakas, kuid täidab oma funktsiooni ausalt ja mu ehted ja küünaldemant mahub kenasti ülemisse sahtlisse. Ja lisatekid alumisse.
Tegelikult. Esiti leidsin minu tänava otsas asetseva värvistuudio Tõmme juurest lahedaid kummuteid (ja muid mööbliesemeid). Naine ise restureerib vana mööblit, omal valikul ja tellimuse peale, müüb ka fusion värve. Tartlased (aga miks mitte ka teised), rutake! ... Mis meenutab, et meie toolid tuleb üle värvida, köögi värvimisega ei arvestanud me, et toolid saavad korraliku "koormuse".
Kuna on24 toob üsna kiirelt ja viperusteta kauba kasvõi korterisse kätte, samal ajal kui veidi kallim, aga ägedam, kuid vähem mahutavama, kuid ägedam, kummuti Tõmbest oleks pidanud kuidagi omade jõudnudega meie viiendale korrusele kohale tassitama, ja ma ei viitsinud ka väga kellegagi komminikeerida ega üldse ka J`le pikemalt seletada (ta leiab alati vastuväiteid, miks midagi mitte teha - nii on kergem asi ise ära korraldada), siis jäi valik seekord netikaubanduse peale. Aga nagu pildilt näha, sobiks meile sinna mõni peenekoelisema iseloomuga mööbliese nurgelise laminaatplaadi asemele. Aga mis siin ikka! Ei kurda ka! Plaan B on see kummutike tumesinise või sellise sünkjassinisega üle värvida ning esikusse viia praeguse Jyski toodangu asemele.
Nagu alumiselt pildilt näha, siis see moodne redelike ei ole meil niisama valguspallidega kusagil passimas, vaid täidab oma üllast riiete hoidmise eesmärki. Hea laisikul sinna peale asju visata. Elukaaslane sellega ikkagi kaasa ei ole tulnud, kuigi algselt just mõttega tema peale selle soetasingi.
Mu silmi riivas ja elutoa esteetikat rikkus mumeelest tema sokkide ja pükste antiikse tooli leenile vedelema jätmine. Redel talle ei sümpatiseerinud. Kontoritoa sisse säädides ajas mind kangesti närvi, et ta oma riided minu toolil hoiustas. Nädalavahetusel hommikukohvi ja videosid vaatama suundudes vaatasid poolmustad sokid toolilt mulle nukralt ja söögi/joogiisu taandavalt otsa,
Kõige hilisem kompromiss on, et riided vedelevad kontoritoalaua kõrval kasti otsas. Selle piirkonnaga on mul ka omad plaanid, elukaaslasel jälle omad. Mis tähendab: pärast köögiremonti algavad uued läbirääkimised. (Kumbki meist ei viitsi eriti teist ümberrääkida, seega üldse väldime neid teemasid, tunnetame õhtust, et nad olemas, jätame ajaks, kui kriitiliseks läheb)
