Mis magala asustamisest välja tuli

Pärast viimast meditatsiooni ja harjutusi on veidi imelik tunne olnud. Heas mõttes. Nimelt olen hakanud hommikuti jälle joogatama ja khmmmm tunnen end kuidagi vertikaalsemana. Kas see just hea on - järgmisel hommikul suutsin pahupidi selga panna nii särgi kui alukad. Ilmselt hõljusin kusagil...

Eile oli lausa rahutu päev. Rahutuse raames pesin vabatahtlikult kohe pärast Rosuga õuestulekut nõusid, kuigi nad olid seal alles alates reedest. Jah, muidu ootame a la nädala ja siis terve portsu nõusid pesen ühekorraga vannitoas ära. BF ütles, et chill, kas nõudepesemine on sinu jaoks tsillimine? Elu tekib alles kahe nädala pärast. Oeh, humorist.

Coworker, kes tegeleb reiki ja BARSiga tegi mulle ükspäev tööl teraapiat - katsetas. Ütlesin talle, et soovin lahti saada laiskusest, sest olen muidu nagu roiskuma minev seisev vesi ja õiged asjad ei toimu minu elus. Ja siin ma nüüd olen rahutuna ja vabatahtlikult nõusid pesev ja koristav. Seda siiski mõistlikkuse piires ja mitte ülimastaapselt. Aga muudatusi on tunda. Appi, läks jälle isiklikuks jutuks, sorks!

Teema juurde tagasi: Pärastlõunal hakkasime siis tagatoaga tegelema ja BF´ga konsulteerides jõudsime konsensusele:

- Seinu ei värvi üle 8vana tapeet maha, lagi pahteldada etc), las jääb praegu.

- Ei viitsi hakata möllama voodite vahetamisega, las jääb seesama eelmise elaniku voodikobakas vähemalt mõneks ajaks.

Mida tegime: paigutasime kobakas-voodi teistpidi. Hirmsa seinariiuli võtsime maha. Öökapi lisasime sinnajuurde.

Mida veel teha: üleüldse mingiaeg uus voodi osta - see meie vana diy voodike ikkagi ka amortiseerunud ja lagunev. vana pruun kapp eemaldada. vahetada lamp ära.

Ja siis saab meie vanast magamistoast, rõdutoast, töötuba. Ja meie korter hakkabki olema pooltügi ja ruumikas pleiss.

"Aga kus teie magate?" küsis ema -
Rosin okupeerinud voodi.
IRL tudis vanas voodis-toas kuni märkas,
et meid sinna ei tule.

Lamp Hemteist allahindlusega,
laud omalajal Ikeast, suht kräpp tegelt

Üldmulje suht beez, mis mu suurim hirm,
aga tühja kah, saab elementidega mängida ehk.

Asjassemittepuutuv note to my self: viimasel ajal olen märganud imelikke sisekujunduslahendusi, mis mulle isegi meeldivad. need ei ole skandinaavialikud, mis tundub kuidagi veres olevat, vaid hoopis lähis-ida v üleüldse lõunapoolsete mõjutustega. nt pärast kreetal käiku tahaks me mõlemad kööki kivipõrandat. KVs nägin ühes majas palju klaasist mööblit ja elutoas ka kiviplaati - see oli kummastav, aga asjad sobisid omavahel kokku, moodustades muinasjutulise terviku. väga imelik ja khmmm ka sensuaalne tunne valdas. SEE TEEMA VAJAB ERALRI POSTITUST.

Magala asustamine

Kolmas tuba jääb tühjaks. Herr Piloot otsustas oma kodinad kokku korjata ning teha lõpparve sellega, et tema stuff lihtsalt seisab siin enamuse ajast.
See on tagatuba. See on kitsuke tuba. Aga tahaks seda tuba oma magamistoaks.
Ideaalis tuleks seal see kohutav tapeet maha tõmmata ning tõmmata üle toakene hoopis värviga - soovitavalt mingi heledaga (värv mingi ogara nimetusega, mis prg meelde ei tule) Common knowledge ju, et väike ruum tuleb heledaks teha tema avaramana tundumise eesmärgil. Lagi ka üle värvida, seda pragu seal jõllitada ei soovi.

On hommik. Ja Rosina sisemine kompass töötab filigraanselt. Tuli mulle siia vaikselt teada andma, et lähme õue. Seega teen ruttu.

Hommikul lõi mulle pähe. Kaisa laulud on nagu piibel. Äratundmishetked tuksatavad mingiaeg. Ärkasin, tegin kohvi, ja hakkas kummitama tema ühe loo refrään:"Ei saa üle emajõest, kompass virutati käest..." Kompass! Miks ma selle peale varem ei tulnud! Tõmmasin kompassi api omale telefoni ja käin nüüd ringi ja uurin, mis ilmakaarde meil miski jääb. Niisama pulli pärast, ja sellepärast, et olen kuulnud, et magada pea lõunapoole on iseenda suhtes kriminaalsus. Gunnar Aarma ütleb, et pea ikka põhjas. Aga sel juhul peaks voodi asetama diagonaalselt tuppa ja see näeks tobe välja. Aarma poolt huvitavaid kilde siin.  Hetkel asub meil magamise ajal pea siis kirdes ja uude tuppa kolides paneks pea läände. Vot nii.

Paar näidet, mis vaibiga magala ilmselt oleks. Ei midagi erilist ega ekstravagantset. Rahulikku und soosivat ainult. Teinepool on kodu sisustamises huvitatud ka eelkõige praktilisusest ja sellest, et ülejäära palju mööblit ega pahna poleks. kuigi tema elektriseadmed ja juhtmed vedelevad iga nurga peal...

Blogis veel tulekul muidu kunstiteosed ja pildid meie elamises.

Uus kodu Uuel tänaval ja remondid

Maikuine vihmake. Reedel sadas rahet. Ometi tärkab loodus omas tempos, omades mahlades. Kirsiõied rabisevad, toomingad puhkevad, sirelid ka punguvad iga päevaga lähemale oma tipphooajale. Õues on värske. Mis värske ei ole - see on meie korter, kus juba pool aastat kestnud köögiremont. Aga pikk jutt kakane jutt.

Vabaneb ka meie kolmas tuba, kus muidu Riias resideeruv piloodihärra pesitses. 

Terve korter vajab uuendust: 

1. esik: seinad üle värvida (värvitav tapeet ugh) ja aitab küll.

2. köök! kogu kompatt

3. meie magamistuba saab töötoaks. sinna peab kuidagi mahtuma mahukas kahe-kolme-meetrine hall nurgaga töölaud. 

4. tagatuba/lenduri tuba magamistoaks - enne tuleb seal kohe kindlasti tapeet maha kaapida ja seinad värvida. 

5. Elutuba.  Võiks siin toas kardinad olla. Pole neid ammu omanud. Uus diivan oleks ka äge. Aga üldiselt, praegune remondiolukord ja üksteiseotsas igasugu asjad tekitavad suuremat soovi võimalikult vähese mööbliga ja ruumikas elutuba teha. 

Prioriteet: Köök. 

Inimesed pööritavad silmi, kui mainime, et

köögimööbel võiks olla sinine. Noh, selline sinine, nagu siin pildil

Ja sarnased kivid sinas. 

pilt siit

Põrand va hea vinüülplaat, mis pidavat koera käppadele ja mahakukkuvatele teravatele esemetele hästi vastu pidama. Arvasime algul, et hele kivi imitatsioon, mis meenutaks paekivi, oleks hea, aga kohapeal meeldis rohkem tume. Krt, või oli see hoopis. Näis, kuidas see ülejäänud interjööriga kokku sobiks. Pole kindel. 

Köögimööblitagused kivid ilmselt Internost Valged oleksid okeid, aga J meelest pigem helehallid. Kardan, et hallidega jääb üldmulje liiga... hämar v hall. 

Köögimööbel ise võiks olla meie konsensusel siis tumesinine (või minupärast ka hall oleks okei). 

Hetkel võtan hoogu, et maja ühistu esimehele helistada ja temalt pinnida maja torumehe telefoninumber, et konsulteerida, mis paganama torud meil seal ühes nurgas on ja kas neid saab väljavahetada. 

Seejärel tuleb seinavärv valida. Seinavärv siis kah helehall. 

Enamus tasse on meil värvitoonides sinine ja kollane ja valge ja hall. Also, remondiajaks hangitud garaaziriiul, selline royal blue, meeldib meile väga - ilmselt jätame selle oma uude kööki ka. Niisiis. Neutraalsetes toonides köök siniste aktsentidega.

Isver, miskipärast meenub mu noarootsi tuba, mida üheskoos värvisime ja sinna peale mingi kunstilise säbru (kuidas seda nimetataksegi?) peale maalisime. Oli ka sinise ja kollasega. Also, mu tuba lapsepõlves oli samasugune helesinine (pärast kolimist roheline) nagu noarootsis. Vahepeal oli mul seetõttu täielik sinise allergia, kuid paistab, et see värv mind ikkagi ei jäta ja praegune kvartiira kätkeb endas nii heledat kui tumedat sinist värvitooni. 

Suveks vormi

Joujoujou.

Tööjuures algas uus võistusalenemise projekt "Suveks vormi". Milline tiim rohkem kaloreid kaotab, on võitja. Nii lihtne ongi. Võtted olgu ausad. Auhinnaks hea tervis ja peenem talje. Let it gooo let it gooo, rasvavoltt! Mul on tiimiga vedanud, üks neiu on suur kalorikaotaja. Mina seevastu käisin sommide ruumis soome keeles rääkiva kaalu (!) peal ja täheldasin, et olen munapühadega kilokese juurde kogunud. 

Kinnitasin coworkerile, et need on vaid õnne kalorid. Ma ei kahetse ühtegi ampsu, mis tehtud. Mind on ju viimasel ajal tabanud jäätisemaania. Ning ka vanakuradile õlukesele pole kätt ette pannud, kui ta külmkapis vedeleb ja minu järele karjub.

Täna suutsin jätsist hoiduda, kuid avastasin kapis krõpsupaki! 

Nokk kinni saba lahti. Vältides üht, võid oma kehasse pista veel hullemaid palasid. Seega ei tohiks endale keelata midagi, vaid emmata kõike, mida keha ütleb ja käsib. Teha omi järeldusi. Jajah, miks mitte mõttes ka emmata nagu literally. Meeldivas olustikus manustatud toit on meeldivam ja loob parema tunde, isegi kui tegu on kartulikrõpsudega. 

Aga need ebanormaalsed isud (jah, ebanormaalsed, sest kui süüa piisavalt rohelist, on keha omadega tasakaalus ja ei teki isusid. Olen kogenud) tähendavad mingisugust tasakaalutust. Ma ise arvan, et see low-point algas sellest hetkest, kui coworker meelitas mind shokolaadiga ülevalatud kaneelisaiakest sööma. Mäletan seda seika selgelt kui eilset päeva. 

Lumepall. Kui õhtul toituda rikkalikult ja eriti süsivesikurikkalt, harjub keha selle suhrkutasemega ning hakkab tahtma sama kaloraazi järgmistel ja järgmistel päevadel... see 2 kaussi jätsi ühel õhtul, kui poes meela pilguga krõpse vaatasin ja ei ostnud, jälle nokk kinni saba lahti teema. 

See selleks. Tahtsin tegelikult kilgata, et kuulasin, nagu vahel juhtub Mustardite saadet ja sattusin ühe toreda tsiki peale, kelle maailmavaated tervise ja keskkonna osas kattuvad päris palju minu omadega.

Yep, mõningaid nendest hommikurituaalidest vahelduva eduga teen. Võtan end korrektselt käsile, kui aeg küpzz.

Kuidas mul selle kaalust-alla võistlusega siis läheb? 

Noh, hästi ja halvasti. Sinusoidselt. 

Uvitav avastus enese juures.

Vähe intellektuaalsust ja palju füüsilisust. Väga huvitav, seda mainis ka üks tsikk, kellega teraapias käisime ja oleme pisteliselt suhtlema jäänud. 

Mul on kõik raamatud pooleli. Aga. Ma tegin otsuse ja läksin Vinjasa/Hatha joogasse eile.

Esimene tund käidud ja juba uljas tunne nagu oleks Saskia Alusalu v mu enda vend, kes on öelnud a la et see "veremaitse suus/enesepiitsutamine kuni viimase piirini ja üle selle peab meeldima, et alaga tegeleda" peab kohati ka minu osas paika. Raske oli! Higistasin ja täna valutan muskleid, aga pärast tundi olin õnnelik. Olin end ületanud. Olin hetkes. Hetke ilu!

Umbes sama tunne nagu võõras linnas reisida ja kaardi järgi asukohti otsida. Täielikult hetkes olemine. Omamoodi zen. Selle füüsilise maailma tunnetamine läbi ja lõhki. Selles on võlu, ilu ja valu.

Ja nüüd avalikud teated:

Dudes ja dudettes, Rimis praegu kultuurmustikate ja vaarikate allahindlus. 

Hooajalised kaunistused

Austades minimalismi, otsides nostalgiat, igatsedes hubasust... 

Magamistoas värvilised ledid aye!

Elutoas selline oleng...

Köögi ikebana. Empsil jäi rooside katmisest kuuseoksi üle...

Uued kapid uued leivad uued saiad

Mis saiad? Nisujahu pidavat olema mürk, toitainevaene, paksukstegev ning lõppeks veel ka sõltuvusttekitav. Sellest on rääkinud nii Telegram, Liis Orav (toitumisnõustaja) kui ka mu enda ekstöökaaslasest värske toitumisnõustaja, kes kõike omal nahal läbi proovib. Liis Orav mainis lausa nisujoovastust. Täitsa võimalik, et selline asi olemas on. Mu guugeldamine ei kandnud asjalike artiklite osas kahjuks vilja. Nõu links!

Uhh, üritasin eelmisel aastal saiakesi süüa. Neid sealt turu juurest kohvikukesest: Kreemisaiad ja õuna miskid saiakesed. Olles õginud 3 säärast pehmet ja hästilõhnavat saiakest hakkas kõhus raske ja ebamugav. Selline inimkatse viis mind arusaamani, et ma ei saa saiasõltlastest eriti aru. Ja ei oska nisusõltuvuse kohta aad ega ood öelda.

Okei. Kuhu ma oma jutuga jõuda tahtsingi!? Ahsoo, tahtsin jõuda infoni, et mul on nüüd juba aasta aega elamine uues kohas, uues korteris, viiendal korrusel. Ja hoopis teistsuguste featuuridega kui eelmine armas korterike.

Teise asjana tahtsin jagada hetkelist kimbatust. Nimelt 2015 aasta detsembris tegin omale korralikke kausikesi lõunasööki tööle kaasa. Mida ma sel aastal teinud olen? Tühjagi?! Fookus on olnud mujal. Energiad on teistsugused. Hommikuti ei ole aega. Ma lihtsalt ei tee omale aega, sest kogu selles olukordade uudsuses olen unustanud oma rutiinid.

Nüüd hakkan sisuliselt kohanema ning oman jõudu oma hommikurutiinid vaikselt tagasi tuua. See tähendab hommikust joogapraktikat ja tööle toidu kaasa vaaritamist. Tee ja vee joomist.

Mitte vähemtähtsam kimbatus tekkis sellest, kui mõtlesin, et mis siis on minu 2017 aasta avastatud uus supertoit. Olen siin eelnevalt avastanud enese jaoks avokaado, kaalika ja bataadi. Selle aasta avastus aga on olemas küll, neid lausa 2.

1) ODRATANG!

Odratangud siis on lihvitud odrakruubid, viimased peaks küll tsipake tervislikumad olema, kuid meil on ju vaja kiiresti söögilaua taha saada ega malda seda haudumist ära oodata. Nad on taskupärane ja ma arvan et tervislikum alternatiiv nt kuskussile ja noh, miks mitte ka kinoale.

Minu sõmera tangupuderi retsept on lihtne:

Võta tangud, pane keevasse vette, jäta sinna miski 15-ks minutiks. 
Samal ajal pruunista pannil sink ja sibul, sage külaline meil pannil on ka spargel ja paprika. 
Nemad võib siis kah ära pruunistada. Lisa maitseks tüümiani, soola (roosa), veidike pipart ja punaseid pipraid.
Võta küpsend tangudega pott pliidilt ja loputa/nõruta ära. Läkita uuesti potti ja kalluta pannil praadund kraam tangude manu. 
Sega, lase veel mõni minut vaiksel tulel küpseda, serveeri, naudi! 

Telefon oli mul parajasti tühi ja ei viitsinud kaunist õhtusöögist pilti tegema hakata. Pisut ülevamal pool on illustratsiooniks tšätt peikaga, kus ta ilmselge vaimustusega eelistab igavale pastaroale (verivorstiga, ta peab liha saama!) tanguputru singiga.

Ma ei ole uurinud tangude/kruupide toitainete sisaldust, aga mulle tundub, et mu veresuhkur läheb lakke ning pudrule omaselt jäävad vektorid ülale üsna kauaks ajaks, nii, et ei teki mingit soovi vahepeal mõnda magusat vahepala napsata.

2) MUSTIKAD!

Selle suve must-have! Õgisin neid igahommikuselt banaanide, vaarikate ja kiividega. Vahel ka niisama. Rimis müüakse kultuurmustikaid. Neid läks nädalas 2 pakki. Siis hakkasin turult metsamustikaid otsima. Nemad läksid kiiresti halvaks, kui neid sügavkülmas ei hoiustanud.




Hetkel aga, mis mind innustas seda postitust üldse kirjutama, oli mu praekapsaisu. Praekapsas bataadi, porgandi ja läätsedega oli toona mul ikka väga mokkamööda.  530 : 2 kapsapurki sai praegu ära nositud.